aineid, mis pole optiliselt aktiivsed, pole redoksomad-ga, ei ole värvilised ega oma UV-alas iseloomusikke neeldumimax-me, nagu pasljud suhkrud (sahharoos) Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1.2 POLARIMEETRIA. Polarimeetria füüsikaline alus on ainete optiline aktiivsus. Optiline aktiivsus ehk optiline pöörang on aine võime pöörata seda läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasapinda. Kui polarisatsioonitasand pöördub kellaosuti liikumise suunas, tähistatakse seda ,,+" märgiga (paremalepöörav, D) ja kui kellaosuti liikumise vastassuunas, siis ,,-" märgiga (vasakulepöörav, L). Polarisatsioonitasandi kõrvalekalde nurka algtasemest nimetatakse pöördenurgaks ja seda tähistatakse -ga. Pöördenurga suurus sõltub 1) optiliselt aktiivse aine omadustest ehk aine
Kuid tänu vedelkristallikihile, mis on võimeline pöörama temale langeva valguse polarisatsionitasandit 90 kraadi võrra, muutub võimalikuks valguskiirte läbitungimine polaroidplaatidest. Olukord muutub radikaalselt, kui mõjutada vedelkristallikihti välise elektromagnetilise väljaga, mis orienteerib vedelkristalli molekulid väljajõujoonte sihis. Sellisel juhul kaotab vahekiht võime pöörata polarisatsioonitasapinda ning valguskiired ei läbi enam polaroidplaate. Ergastades vedelkristalli pinda valikuliselt välise väljaga, saab moodustada suvalisi rasterkujutisi. Visualiseeritava märgi kujutis tekib tumedamana, võrreldes heledama (ergastamata) fooniga. Vaadeldav meetod on leidnud laiemat kasutust, kui eelnev, sest ta tagab kujutise parema kontrastsuse ning vähendab energiakulu. Vedelkristallpaneeli põhimõtteline ehitus:
annaabi.ee 
