2 32 Tavalise ja ebatavalise kiire levikul klaasplaadis tekib interferents, mille tulemusena on vaadeldav hajunud valguse intensiivsuse modulatsioon I Sd 0,5I S (1 cos ) . Hajunud valguse modulatsiooni periood d on vahekaugus kahe hajumismaksimumi või hajumismiinimumi vahel ruumis ehk teisisõnu vahekaugus kahe samasihilise lineaarse polarisatsioonioleku vahel.[12] Hajunud valguse intensiivsuse ja polarisatsioonioleku vaheline seos Kaksikmurdvas keskkonnas olevad pinged on pöördvõrdelises seoses hajunud valguse modulatsiooniperioodiga. Teades materjali fotoelastsuskonstanti C on võimalik hajunud valguse modulatsiooniperioodist avaldada mehaanilise pinge väärtus selles piirkonnas materjalis valemiga (7):
1310 nm piirkonnas 1550 nm piirkonnas disperisioon on 18-20 pS(nm*km). Murdumispiirkonna profiili muutumisega saab disperisiooni miinimumkohta nihutada 1550nm piirkonda,kus on kvartsklaasi sumbuvuse miinimum. Sellised kiud on ITU-TG 655. Soovituse kohaselt kiud (madala disperisiooniga 1550nm-l) ja tavaline disperisioonikihiga kiud (DS). Kromaatiline disperisioon on kiu kui materjali omadus, ega selle väärtus muutu oluliselt installatsiooniprotsessi ega kasutuse ajal. b) Polarisatsioonioleku disperisioon Ühe laine kius esineb kromaatilisele disperisioonile lisaks teine disperisiooni olek: polarisatsioonioleku disperisioon.See disperisiooni liik sõltub sellet,et valgus kulgeb ühe laine kius kahel eri polarisatsiooni viisil. Eri polarisatsiooni kujul kulgevad valguskiire komponentidel (koostisosadel) on natukene erinevad kiirused, mida me näeme kulgemisaja erinevusena ehk disperisioonina. Ideaalselt ringikujulises ja ilma pingeteta kius eripolatisatsiooni kujul kulgevatel
annaabi.ee 
