preparaati. Asbestiliigi määramiseks kasutatakse tavaliselt polarisatsioonimikroskoopi, kus objekti vaadeldakse polariseeritud valguses, mis võimaldab saada värvusefekte. Polarisatsiooninterferentsi korral paistab värvuseta anisotroopne aine (sh asbest) ristatud polarisatsioonifiltrite vahel värvilisena ning selle alusel saabki eristada asbestiliike. Uurides materjale, mille puhul pole asbestisisaldust ja liiki võimalik polarisatsioonimikroskoobiga määrata, tuleb kasutada elektronmikroskoope. Üldiselt on asbestikiude raske eristada mitmetest teistest mineraalsetest ja orgaanilistest kiududests, seetõttu tuleb analüüsiseadmeid oskuslikult valida. Õhuproovide võtmine ja proovide analüüsimise meetodid Tolmu sisaldus õhus (sh. asbestitolmu) võib varieeruda laias ulatuses nii tööpäeva jooksul kui
kinnitamiseks materjalist teha ja analüüsida täiendavalt veel 5 preparaati. Asbestiliigi määramiseks kasutatakse tavaliselt polarisatsioonimikroskoopi, kus objekti vaadeldakse polariseeritud valguses, mis võimaldab saada värvusefekte. Polarisatsiooninterferentsi korral paistab värvuseta anisotroopne aine (sh asbest) ristatud polarisatsioonifiltrite vahel värvilisena ning selle alusel saabki eristada asbestiliike. Uurides materjale, mille puhul pole asbestisisaldust ja liiki võimalik polarisatsioonimikroskoobiga määrata, tuleb kasutada elektronmikroskoope. Üldiselt on asbestikiude raske eristada mitmetest teistest mineraalsetest ja orgaanilistest kiududests, seetõttu tuleb analüüsiseadmeid oskuslikult valida. ASBESTI OHTLIKKUS Uuringute kohaselt sureb praeguses Euroopas 15000 inimest aastas asbesti põhjustatud haigustesse, kuigi asbesti kasutamine uutes toodetes on juba ammu keelatud. Et end kaitsta , tuleb olla probleemist teadlik. Alates 20. sajandi 70