Põhiliselt valmistatakse kaht tüüpi filtreid: ringpolarisatsiooni ja lineaarpolarisatsiooni filtreid. Esimesi peaks kasutama isefokuseeruvate kaamerate või punktmõõtmist võimaldavate kaamerate puhul. Polarisatsioonifilter vähendab valgushelke ning suurendab värvide küllastatust ja selgust, võimendades näiteks taeva värvi. Ent sellega pildistamisel tuleb arvestada valguskaoga 1,5-2 avapunkti võrra. Polarisatsioonifiltriga pildistades tuleb seda aeglaselt pöörata ning jälgida ühtlasi värvuste ja helkide muutumist. Suurim efekt saavutatakse, kui valgusallikas on objektiivi teljega teljega 90-kraadise nurga all. 35 mm lühema fookuskaugusega lainurkobjektiividega pildistades on võimalik, et taevas paistab ühes pildi servas tumedam, kui teises. Selleks et vähendada peegeldusi, peaks peegeldava pinna ja objektiivi telje vaheline nurk olema umbes 30 kraadi.
Degaussing – Demagneetimine Ekraani suurus – diagonaali pikkus tollides ( näiteks 14’, 15’, 17’, 19’, 21’) LCD (Liquid Crystal Display) LCD Ekraanides on mitu kihti. Kõige all on taustavalgus. Siis on polarisatsiooni filter, mis laseb läbi vaid 0- kraadise polarisatiooniga valgust. Järgmisena on vedelkristallkiht, kus sees on spiraalid, mis muudavad valguse polaarsust vastavalt sellele kuidas spiraale mõjutatakse pingega. Spiraalid koos järgmise polarisatsioonifiltriga muudavad valguse tugevust(spiraalid mõjutavad polaarsust). Iga piksel koosneb alampikslist. Neid on kolm, sinine, punane ja roheline, Vastavalt sellele, kui tugevasti alampikselt helendab(mis on polaarsusega määratud) moodustub pikslile värv. Algusaegadel olid LCD kurvarid aeglase reageerimisajaga ja suhteliselt kehva pildiga. Nüüd on need vead parandatud. Ainus mida kurdetakse on, see et võtavad rohkem voolu kui LED kuvarid ja seda taustavalguse pärast. WTF klubile: http://www
annaabi.ee 
