Eestlased Antarktikas Eestlaste ajalugu Antarktikas algab 1820.-ndal aastal Lõunamandri avastaja baltisakslasest mereväeohvitseri Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioonist, kuhu suure tõenäosusega kuulus ka eestlasi: nimed Olev Rannakoppel ja Paul Jakobson vihjavad sellele. Veel on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma teadussaavutustega: Henn tegeles eri tüüpi virmaliste füüsikaliste tagamaade väljaselgitamisega, osales jääkihtide vanuse määramises ja isegi pingviinide koduinstinkti uurimises ning Haini erialaks oli ionosfääri uurimine. Mount Oona ja Oona Cliff on nimetatud ...
ESRF: Euroopa sünkrotronkiirguse keskus EMBL: Euroopa molekulaarbioloogia labor EISCAT: Euroopa radarisüsteemide keskus IARC: Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (WHO) Svalbard labor Põhja-Jäämere ääres Norras on arvukalt teadusasutusi ja teadlaste kollektiive, kellega koostöö tegemine pakub suurt huvi paljudele välismaa teadlastele, eriti keskkonnauurijatele ja merebioloogidele. Veel üks valdkond, milles Norra teadlased alati silma on paistnud, on polaaruuringud. 23 6. KOKKUVÕTE Norra majanduse jaoks on probleemiks järgmised aspektid: · karm kliima · pikad talved · ebatasane maastik · raskused maailma kõige tormisemate meredega Norral on võimalus oma majandust edukalt edasi arendada pidades kaubavahetust ja hoida ning luua uusi kontakte teiste riikidega. 24 III KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,Maailma äri ja kultuuri käsiraamat" (I Köide) 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
