monteering, mis on varustatud kellamehhanismiga. Hetkel maailma moodsaim teleskoop oli komplekteeritud mitmete mikromeetritega, mida kasutati eelkõige kaksiktähtede mõõdistamiseks. Teleskoop asub Tartus alates 1824. aastast. Kuulsaimad Fraunhoferi refraktori abil tehtud vaatluslikud tööd tegi Friedrich Georg Wilhelm Struve. Fraunhoferi teleskoop restaureeriti 1993. aastal Enno Ruusalepa juhendusel ning asub Tartu Tähetorni muuseumis. (2) Teleskoop koosneb polaarteljest, nelijalast, viltusest sambast, juhtvardast ja kellamehhanismist. Sellega tehti erinevaid vaatlusi näiteks: kaksiktähtede mõõtmised, täheparallaksi mõõtmised, Mädleri- Marsi vaatlused, Kuu pinna modelleerimised ja Päikese pinna vaatlused aastal 1874-1911. aastal. ( 3) 1 Foto 10. Fraunhoferi reflaktori osad. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.ajaloomuuseum.ut
suunaga risti. 6. Polaarkoordinaadid ja nende kasutamine maastikuobjektide asukohtade kirjeldamisel. Polaarkoordinaadid on kahemõõtmeline koordinaatide süsteem, kus iga punkt tasandil on üheselt määratud kaugusega fikseeritud punktist (koordinaatide alguspunktist ehk poolusest) ning nurgaga fikseeritud suunast. Polaarkoordinaatide kujutise tasapinnalisele ristkoordinaadistikule saab moodustada võrranditega: Kui r on kaugus poolusest ja on vastupäeva nurk polaarteljest, siis: Punkt polaarkoordinaadistikus on defineeritud polaarteljel asetseva pooluse 0 ja punkti vahelise pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal.
5.10 Polaarkoordinaadistik. Pindala arvutamine polaar- koordinaatides Peale Cartesiuse ristkoordinaadistiku on kasutusel veel teisi tausts¨ usteeme, mille suhtes punkti asukoht tasandil on u ¨ ¨heselt m¨a¨aratud. Uheks selliseks tausts¨usteemiks on polaarkoordinaadistik, mis koosneb u ¨hest fikseeritud punk- tist tasandil, nn poolusest ja sellest punktist l¨ahtuvast teljest, nn polaarteljest. polaartelg poolus Joonis 5.9. Polaarkoordinaadistik Polaarkoordinaadistikus on punkti P asukoht u ¨heselt m¨a¨aratud polaar- nurgaga, so nurgaga , mis j¨aa¨b punkti P ja poolust O u ¨hendava sirge ja polaartelje vahele, ning polaarkauguse ehk polaarraadiusega , so punkti P -
annaabi.ee 
