Vaalad poraalaladel Noor polaarrebane Polaarrebane Polaarrebased on kohastunud elama karmides kliimatingimustes,mille tõttu on neil paks karvkate ja eriline organismi soojusvahetussüsteem.Väikese kehapindala tõttu on soojuskaod väikesed ja tema karvkatet peetakse loomade seas kõige soojemaks.Kui emarebane poegade eest hoolitseb,peab isane jahti ja toob toitu.Polaarrebane toitub lemmingutest,aga sööb ka polaarjäneseid loomade mune ja raipeid. Polaartalve lõpul,umbes märtsis- aprillis,moodustuvad paarid kes valmistavad tulevastele poegadele,turvalise uru.Urgusid kasutatakse põlvest põlve ja need võivad olla kasutuses üle 300 aasta.Keskmiselt sünnib 11-22 rebasekutsikat.Paar püsib koos kutsikate pesast lahkumiseni. Polaaröö Kasutatud kirjandus http:// miksike.ee/docs/referaadid2005/polaaralade_elu stik_margotarula.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Polaarrebane http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/siniv
Karvastik: talvel lumivalge, et lumes märkamatuks jääda. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning hakkab järk- järgult muutuma valgemaks. Toitumine: suvel sööb hiiri, mügrisid, linde ja nende mune, selgrootuid, marju. Talvel raipeid(nt jääkarude jäänused), rannikualadel koorikloomi ja limuseid. Kohastunud sellisel viisil toituma, sest muud söögipoolist Islandil väga ei leidugi. Paljunemine: polaartalve lõpul, umbes märtsis-aprillis, kui läheneb soojem aastaaeg, et pojad jõuaksid talve saabumise ajaks suuremaks kasvada. Inimtegevuse mõju keskkonnale Negatiivne Inimtegevusega seotud mõjud: vee ja õhu reostused, palju jääkaineid ja prügi. Enamiku Islandi metsast hävitasid viikingid pärast saare asustamist. Uus aga ei ole saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Ülekarjatamisest tingitud võimas pinnaseerosioon. 1930
annaabi.ee 
