......................................................................................... 3 Kokkuvõte...................................................................................................................................4 1. Alalisvoolumootori põhimõte Alalisvoolu (ehk DC) mootor on üks kõige lihtsam mootor. Tema mehaaniliseks väljundiks on võlli pidev pöörlemine. Võrreldes servo-või sammmootoriga on alalisvoolu mootor üpris juhitamatu, tema kahel elektriklemmil polaarsusi vahetades saab muuta pöörlemise suunda. Veojõud sõltub toite pingest, nagu ka kiirus. Viimane sõltub oluliselt ka sellest, kui suur on koormus. Etteantava juhtsignaaliga järgi pole võimalik eeldada mitu pööret on mootor juba teinud. Seda pole ka tihti vaja. Näiteks: roboti veomootorites, kus liigutakse edasi, tagasi või seistakse lähtuvalt välisest tagasisidest (sonari, puute-jms andurite lugemist). Alalisvoolu
Näiteks konflikt loomse ja inimliku alge vahel meis. Neid konflikte tuleb teadvustada, sügavalt läbielada ja neid mitte ainult mõistusega, vaid ka tunnetega aktsepteerida. Kui neid eitatakse või üksnes mõistuspäraselt haaratakse, siis viib see pealispinnalisele, üksnes piirialadel jooksvale elamuslikkusele. 8 Me püüame vältida mitte ainult konflikte vaid ka polaarsusi, mis eksisteerivad mitmel tasemel. Temperamentide tasemel, sugude vahel. Tänu meie valedelekujutlustele võrdõiguslikkusest, mis rohkem või vähem taanduvad nivelleerumisele, on polaarsused tugevalt redutseeritud. Mida enam inimene moodsad ühiskonnas muutub asjaks, seda enam muutuvad ka mees ja naine asjadeks ja nende vaheline polaarsus redutseerub. Mees ja naine on tänaseks praktiliselt võrdsustunud ja erinevus nende vahel omab veel vaid seksuaalses valdkonnas tähendust
päevade ja tundideni ja sekunditeni. Võitlusega ülekaalu eest ,,esimeseks löögiks" kaasnesid inimesi Kuule, satelliite orbiidile ja kuldtahvleid avakosmosesse viivad kosmoseprogrammid. Meeletu pinge all toimiv infoanalüüs õigeaegseks ,,teiseks löögiks" tõi kaasa plahvatuse arvutite ja infosüsteemide arengus. Sellise kahetise suhtumisega tuumaenergiasse kaasnes omakorda ostsilleeruv neurootilisus, millest sai üks peamisi kaasaegset tarbijaühiskonda markereerivaid polaarsusi. Telekaamerate poolt edastatavad illusionistlikud kanderakettide stardiloendused ja apokalüptilised tuumaseened vastandusid teravalt üha ebaproportsinaalsema varandusliku lõhega eksponentsiaalselt kasvava Maa elanikkonna seas ning tekitasid reaalsusest irdumise massipsühhoosi, millega kaasnes ühelt poolt ohtlik kiusatus tuumaenergia järele ja teisalt hirm, et inimkonna irratsionaalne käitumine meenutab kosmoselaeva sattunud kauboid, kes
annaabi.ee 
