Kodune kontrolltöö 11. klass (20061) 1.Mida kujutavad endast pöörisvoolud? Pöörisvoolud on elektrivoolud, mis tekivad elektrijuhis teda läbiva magnetvälja tugevuse muutmisel või püsimagnetvälja allika asukoha muutmisel elektrijuhi suhtes. Muutuva magnetvälja tõttu tekib juhis suunatud liikumine. Indutseeritud pöörisvool tekitab vastavalt Lenzi reeglile (parema käe reegel) omakorda magnetvälja, mis on polaarsuselt vastupidine pöörisvoolu tekitanud magnetväljale. 2.Milles seisneb pöörisvoolude kahjulik toime ja kuidas seda vähendada? Pöörisvoolud on elektrimasinates ja aparaatides tavaliselt ebasoovitavad, kuna pöörisvoolukadu kuumutab täiendavalt masinat ning halvendab kasutegurit. Lisaks toimivad pöörisvoolud lahtimagneetivalt. Pöörisvoolukao vähendamiseks valmistatakse südamikud õhukestest (0,1...0,5 mm) üksteisest isoleeritud terasplekkidest, mis on magnetvoo sihis, see
Selgitage gaaside lahustumist, kasutades selle hindamiseks Henry seadust. Kirjeldage temperatuuri mõju lahustumisele. Lahustumisel lähevad lahustuva aine osakesed lahusti faasi, andes homogeense segu lahuse. Aine lahustuvusel teises aines on reeglina piirid. Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. Sarnane lahustab sarnast. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad lahustid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. Henry seadus - Gaasi lahustuvus konstantsel temp on proportsionaalne tema osarõhuga: s=k HP . kH on Henry konstant. Konstantsel temp rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahutuvust kaks korda. Kõrgemal temp toimub ainete lahustumine reeglina kiiremini. Seega aga ei tähenda, et kõrgemal temp oleks lahustuvus alati suurem: 1) nii on enamike gaaside lahutuvused kõrgemal temp madalamal; 2) enamike tahkete ainete lahutuvus kasvab temp tõustes, kuid esineb ka vastupidist ja isegi
mahuprotsent. 39. Lahustuvus. Lahustumise molekulaarne olemus, rõhk ja gaaside lahustuvus (Henry seadus), temperatuur ja lahustuvus, lahustumisentalpia ja entroopia. Lahustuvus on küllastatud lahuse konts, molaarne konts küllastunud lahuses. Tähis S. Kui küllastatud lahus on kokkupuutes lahustuva ainega, siis see küll lahustub aga samal ajal ka sadeneb. Sarnane lahustab sarnast, kui sarnanevad polaarsuselt, siis arvatavasti lahustuvad hästi. Henry seadus – gaaside lahustumine vedelikus. C=KHP Gaaside lahustumine kontstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega. Kõrgemal temperatuuril toimub lahustumine reeglina kiiremini,see ei tähenda et kõrgel temp oleks lahustuvus alati suurem. Näiteks gaasidel madalad lahustumistemp. Lahustumisentalpia – sõltub kontsentratsioonist, 1 mooli aine lahustumisega kaasnev entalpiamuutus
Lahustumine _ Lahustumisel lähevad lahustuva aine osakesed lahusti faasi, andes homogeense segu lahuse. _ Aine lahustuvusel teises aines on reeglina piirid. _ Lahustuvus küllastastanud lahuse kontsentratsioon. _ Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. Sarnane lahustab sarnast. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad solvendid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. Vesi kui polaarne solvent sobib hästi polaarsete, ioonsete ja vesiniksidet andvate ainete lahustamiseks. Mittepolaarsete ainete (nt vahad) lahustamiseks sobivad hästi heksaan ja tetrakloroeteen. Osmoos on nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. Pöördosmoos _ Rakendades soola lahusele suuremat rõhku kui osmootne rõhk, saab sundida lahusti molekule üle minema läbi poolläbilaskva membraani puhtasse lahustisse.
Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: *gaas-gaas (õhk) *gaas-vedelik (soodavesi -CO2 vees) *gaas-tahke (H2 pallaadiumis) *vedelik-vedelik (etanool vees) *tahke-vedelik (NaCl vees) *tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 33. Lahustumise põhireeglid? Sarnane lahustab sarnast: polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad solvendid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. *Vesi kui polaarne solvent sobib hästi polaarsete, ioonsete ja vesiniksidet andvate ainete lahustamiseks. *Mittepolaarsete ainete (nt vahad) lahustamiseks sobivad hästi heksaan ja tetrakloroeteen. Kõrgemal temperatuuril toimub ainete lahustumine reeglina kiiremini. See aga ei tähenda, et kõrgemal temperatuuril oleks lahustuvus alati suurem. *Nii on enamuse gaaside lahustuvused kõrgemal temperatuuril madalamad. *Enamuse tahkete ainete lahustuvus kasvab temperatuuri tõustes. 34
25 eksamil.) Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrijuhis teda läbiva magnetvälja tugevuse muutmisel või püsimagnetvälja allika asukoha muutmisel elektrijuhi suhtes. Muutuva magnetvälja tõttu tekib juhis elektronide suunatud liikumine. Indutseeritud pöörisvool tekitab vastavalt Lenzi reeglile (parema käe reegel) omakorda magnetvälja, mis on polaarsuselt vastupidine pöörisvoolu tekitanud magnetväljale. Teisisõnu: indutseeritud pöörisvoolu magnetväli püüab kompenseerida teda tekitanud magnetvälja olemasolu. Pöörisvoolude magnetvälja tõttu esinevad juhtide või ka näiteks pooli ja selle südamikus paikneva püsimagneti vahel tõuke- ja tõmbejõud. Nagu kõik elektrivoolud, tekitavad ka pöörisvoolud elektromagnetväljasid ja muudavad keskkonna temperatuuri.
annaabi.ee 
