arvule y Y = f(X) seab vastavusse arvu x X, kusjuures y=f(x) DEF 14. Öeldakse, et funktsioon y=f(x) (xX) on esitatud võtrrandi F(x;y)=0 abil ilmutamata kujul , kui iga x korral X kehtib F(x; f(x))=0 DEF 15. Funktsionaalse sõltuvuse y=f(x) (xX) esitust kujul x=(t) ja y=(t) (tT), kus (T)=X ja iga t korral T kehtib (t)=f((t)) nim. funktsiooni f parameetriliseks esituseks ning kõneldakse parameetriliselt esitatud funktsioonist f. DEF 16. Punkti (x;y) kohavektori pikkust nim. polaarraadiuseks. Nurka , mille punkti (x;y) kohavektor moodustab x-telje pos. Suunaga nim. polaarnurgaks, kusjuures vastu kellaosuti liikumise suunda mõõdetud nurk loetakse positiivseks ja kellaosuti liikumise suunas mõõdetud nurk negatiivseks. 1.2 Elementaarfunktsioonid 1.Konstantne funktsioon y=c 2.Astmefunktsioon y=x 3.Eksponentfunktsioon y=ax 4.Logaritmfunktsioon y=logax 5.Trigonomeetrilised funktsioonid y=sinx, y=cosx, y=tanx, y=cotx DEF 1. Elementaarfunktsiooniks nim
ning nurgaga fikseeritud suunast. Punkti, mille suhtes kaugusi mõõdetakse, nimetatakse pooluseks. Poolusest väljuvat kiirt, mis Diferentsiaalvõrrandi lahend on funktsioon, mille asetamisel võrrandisse saame samasuse sõltumatute muutujate suhtes. Olgu fikseerib suuna, nimetatakse 'polaarteljeks. Kaugust poolusest r nimetatakse radiaalkoordinaadiks ehk polaarraadiuseks. Nurka F(x,y,z) määratud piirkonnas c R3. Vahemikus (a,b) määratud funktsiooni y=y(x) nimetatakse võrrandi F(x,y,y') = 0 lahendiks kohavektori ja polaartelje vahel nimetatakse nurgakoordinaadiks ehk polaarnurgaks ehk asimuudiks. Seios polaarkoordinaatide r ja
O x Definitsioon 16. Punkti (x, y) kohavektori pikkust nimetatakse polaarraadiuseks. Nurka , mille punkti (x, y) kohavektor moodustab x-telje positiivse suunaga, nimetatakse polaarnurgaks, kusjuures vastu kellaosuti liikumise suunda m~o~odetud nurk loetakse posi- tiivseks ja kellaosuti liikumise suunas m~o~odetud nurk negatiivseks. Punktile (x, y) vastav polaarnurk ei ole u ¨heselt m¨a¨aratud. Nimelt sellele nurgale 2k (k Z) lisamisel saadud nurk m¨a¨arab sama punkti (x, y). Punkti (x, y) = (0; 0)
841471 (sin 0) annab tulemuseks 0.0 Koosinust arvutatakse lausega (cos nurk). Nurk peab olema radiaanmõõdus. Näiteks (cos 0) annab tulemuseks 1.0 (cos pi) annab tulemuseks 1.0 Arkustangensit arvutatakse lausetega (atan arg) ja (atan arg1 arg2). Ühe argumendi korral saadakse nurk vahemikus /2 kuni +/2 radiaani. Kahe argumendi korral saadakse nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kui polaarraadiuseks on sirge koordi- naatide alguspunktist punktini (arg2, arg1). Siin saadakse nurk vahemikus kuni + (viimane kaasa arvatud) radiaani. Muid arkusfunktsioone AutoLISP ei arvuta. Näiteks (atan 0.5) annab tulemuseks 0.463648 (atan 1) annab tulemuseks 0.785398 (= 45O) (atan 1) annab tulemuseks 0.785398(= 45O) (atan 2 3) annab tulemuseks 0.588003
annaabi.ee 
