orbiidil asuv uurimisjaam, mille ehitust alustati aastal 1998 ja peaks valmima aastal 2011. Jaama elektrivarustuse tagavad 12 akut ja päikesepaneelid, mis suudavad tagada pideva elektrivoolu 5060 kilovatti tunnis. · Envisat · Envisat on Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa seire satelliit. See on märtsis 2008 suurim Euroopa kosmoseaparaat kogukaaluga 8211 kg. Envisat viidi päikesesünkroonsele polaarorbiidile 1. märtsil 2002, orbiidi kõrgus 790 km, mõõtmisintervall 35 päeva. Envisatil on üheksa mõõteseadet maa, veekogude, jää ja atmosfääri uurimiseks. Envisat. Tehiskaaslane toimetab Maale teavet maapinnal, ookeanides, jääliustikel ja atmosfääris toimuvate muutuste kohta. 800 kilomeetri kõrgusel lennates teeb Envisat saja minutiga tiiru ümber Maa. Hubble'i kosmoseteleskoop · Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoom Edwin
Kolm järjestiku läbilendu said võimalikuks tänu sondi ja planeedi orbitaalse resonantsile. Mariner-10 pildistas ca 40 % Merkuuri pinnast. Piltidest selgus, et Merkuuri pind sarnaneb oma välimusest Kuu pinnaga. Sondi abil avastati, et planeedil pole atmosfääri, aga on nõrk üldine magnetväli. Mõõdeti ka pinnatemperatuuri. Teiseks sondiks sai 2004. a. NASA poolt lastud MESSENGER uurimisjaam. 2011. a. märtsis jõudis ta Merkuuri polaarorbiidile ja töötab seal tänaseni. MESSENGERi abil sai võimalikuks koostada kogu planeedi kohta kõrgeresolutsiooniline kaart. Sondi instrumendid võimaldasid uurida Merkuuri pinnase keemilist koostist, selle geoloogilist ajaloo, sisemist ehitust, magnetvälja ja eksosfääri. 7.Sarnasus kuuga Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada fotodeks Kuust, sest sarnasus on hämmastav
annaabi.ee 
