Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"polaarmerede" - 5 õppematerjali

Miraaž
12
ppt

Miraaž

ülespoole. · Objekti kujutis tekib sel juhul allapoole objekti ennast. · Niisugune miraaz on lühiajaline, ebapüsiv ja moodustab täieliku tuulevaikuse korral. Alumine miraaz Ülemine miraaz · Ülemine miraaz tekib siis, kui ülespoole õhu tihedus järsult väheneb, st kui maapinnast natukene kõrgemal on väga tugev inversioon. · Need miraazid esinevad enamasti polaaraladel. · Paljud pettepildid saartest ja laevadest polaarmerede kohal on ülemised miraazid Ülemine miraaz · Õhutihedus tavaliselt väheneb, kui maapinnalt kõrgemale tõusta. Mõnikord võib tiheduse vähenemine olla erakordselt suur ja põhjustada ülemist miraazi. Ülemine miraaz Külgmiraaz · Külgmiraazi puhul tekib pettekujutis tõeliselt objektist paremale või vasakule. · Väga sageli esinevad külgmiraazid tugevasti soojenenud kaljude või seinte kõrval. · Üsna sageli võib külgmiraaze näha

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
11 allalaadimist
Geograafia kontrolltöö
4
docx

Geograafia kontrolltöö

– vesi soojeneb aeglasemalt aga püsib kauem soe erinevalt maismaast. Hoovused kannavad soojust ulatuslikult laiali. Kuna vesi on alalises liikumises, kandub ookeanide pinnale saabuv päikesesoojust mere sügavustesse ja soojus koguneb enam kui 100m paksusesse pindmisse veekihti. Maismaal soojeneb samal ajal vaid maapinnalähedane õhukene pinnasekiht. Veepind on tasane. 4. Kuidas merehoovuses ühtlustuvad ookeanides küll lõunamerede, kui ka polaarmerede temperatuure? – kuna hoovused on kas soojad või külmad ja siis need ühtlustavadki med. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse ja külmad jahutavad soojade vett ja rannike kliimat. 5. Kirjutades lause: „merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb mereline, maismaa kohal aga mandriline kliima“ uuesti ümbes, asendades 2 sõna nende rahvusvahelise vastega. – merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb maritiimne kliima, maismaa kohal aga

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
Polaaralad 2003
26
doc

Polaaralad 2003

(Randla 1990, Lk 146) Narvali populatsiooni kuulub enam kui 30 000 ja enamik neist elab Kanada Arktikas, Gröönimaal, ka Põhja – Jäämeres. Narval on delfiin, kelle isastel kasvab ülalõua esihambast vasem kuni 3m pikkuseks piigiks. Ta ise on 5m. pikkune. Piik on tarvilik koha määramiseks võimuastmestikus. Narvali „sarve hinnati keskajal niisama kõrgelt kui kulda : see oli Ivan IV valitsejasauaks. (Randla 1990, Lk 141) Valgevaal on polaarmerede kõige tavalisem delfiin (beluhha). Üleni valge, kuni 6m pikk ja järgnevad tursaparvedele. Vööthülged suudavad 20 min. vee all olla ja järske hingamisauke teha. Morsal on 3 alamliiki – atlandi , laptevite ja Vaikse ookeani morsk. Isastel pikkus küündib 4m-ni ja kaal 1, 5 tonnini ,kihvad on kuni 0,9 m pikad ja kaaluvad kuni 1,8 kg. Kihvade abil ronib ta jäätükile ja purustab 25cm. Jää hingamisaukude tegemiseks ;klaarib arveid ; tõrjub jääkaru ; tükeldab hüljest ;

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
TSÜKLID loeng
76
ppt

TSÜKLID loeng

või ookeani, mille kaudu sisenevad toiduvõrku. Arktikast on leitud elavhõbedat, plaattina, pallaadiumi ja roodiumi (toodetakse katalüsaatorite tarvis). Tugeva löögi alla on sattunud Arktikas elavad inimesed, kes omi traditsioonilisi toite ­ kala, vaala- ja hülgeliha ­ süües on samal ajal mürgitanud end rekordiliste PCB ja elavhõbeda kogustega. PCB kontsentratsioonid Arktikas elavate fertiilses eas naiste veres Arktika ja Antarktika saastumine Polaarmerede loomadest on leitud DDT ja PCB-d. Polaaralad on saastamise suhtes tundlikumad, kuna külm keskkond säilitab kogu saaste muutumatuna. Orgaanika lagunemine võtab aastakümneid. Tõsiseks ohuks on nafta sattumine külmadesse vetesse, kuna temperatuuril alla +5 °C nafta ei lendu ega oksüdeeru. Kasvav jäätmereostus ohustab mereloomade elu ja tervist. Termaalne inversioon Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
27 allalaadimist
Üldbioloogia materjal
62
doc

Üldbioloogia materjal

Näiteks putuktoidulised taimed ­ kannpõõsas. 5. Kaitse · Kaitsevalgud. Näiteks okkad. · Võõrvalkude vastased antikehad. Iga kongreedse valgu vastu tekivad antikehad. · Valgulised mürgid: bakterirel-> botuliin, botox; taimedes-> ritsiin; kerakalast(fugu)-> tetrodotoksiin. · Kaitse äärmuslike temperatuuride eest. ,,antifriistüüpi" valgud alandavad boivedelike külmumis temperatuuri. Näiteks lumi- ja märtsikellukesed, polaarmerede kalad. On ka kuumasokivastased valgud - nemad takistavad kõrgetel temperatuuridel denaturatsiooni. Näiteks kõrbetaimed. 6. Transpordi funktsioon · Hemoglobiin ­ transpordib 100% hapniku, umbes 20% süsihappegaasi, süsih viiakse teist moodi kui hapnik. · Albumiinid on veretransport, mis transpordib totaineid, vitamiine. 7. Signaalne valkhormoonid · Insuliini sünteesib kõhunääre, see langetab veresuhkru taset. On ka glükagoon, mis

Bioloogia → Üldbioloogia
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun