hakkasid loodusteadlased üha sagedamini osa võtma. Baeri ekspeditsioon oli väga tähtsaks sammuks Arktika tundmaõppimisel. Ta oli esimene, kes teaduslikult kirjeldas Novaja Zemlja taimeriiki. Kuue nädala jooksul õnnestus tal tänapäeval tuntud 160 taimeliigist korjata ja uurida 135 liiki. Samal ajal andis ta teadusliku ülevaate imetajaist, lindudest, kaladest ja alamatest loomadest, kes elasid Novaja Zemlja rannikul ja rannavetes. Kõrge vanaduseni säilitas Baer huvi polaarmaade uurimise vastu. "Autobiograafias" ütles ta oma elule kriipsu peale tõmmates, et tema elu kõige eredamaks ja unustamatuks peatükiks oli teekond Novaja Zemljale... Karl Ernst von Baer pärandas maailmale sade teaduslikke töid. Paljud köited on pühendatud Arktika looduse tundmaõppimisele. Nende tähtsus pole kadunud ka tänapäeval. Tema geniaalne mõte jääb veel paljudeks sajanditeks elama. Tema avastused väärisid tema portree asetamist Eesti vabariigi kahekroonilisele rahatähele..
(Botaanika, lk 157) * Tähtsus: Katteseemnetaimedel on meie planeedi elustikus tähtsaim osa. Kogu kaasaegse loomariigi, eriti imetajate ja lindude, samuti inimese evolutsioon on seotud õistaimedega. Enne katteseemnetaimede tekkimist ei olnud Maal loomade jaoks külladaselt toitu, selleks ei jätkunud mõnede paljasseemnetaimede vartest ja seemnetest ning 2-3 sõnajalaliigi risoomidest. Katteseemnetaimed annavad inimesele toitu, riideid, eluaset ja kütust. Paljud liigid on kohastunud eluks polaarmaade, kuumade kõrbeliivade, soolakute, soolaste ja mageveekogude äärmuslikes tingimustes. (Botaanika lk 268) Valitseva rühmana maakera taimkattes on katteseemnetaimedel suur tähtsus orgaanilise aine moodustamisel, päikeseenergia akumuleerimisel ning atmosfäärihapniku bilansi tasakaalustamisel. (Botaanika II, lk 458) 14. ÕIE JA ÕISTAIMEDE EVOLUTSIOONILINE KUJUNEMINE * Nende esimesi leide on seni teada juurast, hulgaliselt aga ka kriidist. Oletatakse, et
annaabi.ee 
