T4 = -T3 +T2 -T1 = -2388,5 + 3503,2 -1592,4 = -477,7 N m 4. Määrame väändemomendid igas lõikus eraldi. Lõikes I mõjuv väändemoment: TV . I = T3 = 2388,5 N m Lõikes II mõjuv väändemoment: TV . II = T3 -T4 =1910,8 N m Lõikes III mõjuv väändemoment: TV . III = T3 -T4 -T2 =1592,4 N m Ehitame väändemomentide epüüri. Määrame võlli polaarvastupanumomendi. Polaarvastupanumoment polaarinertsmomendi jagatis ristlõike serva kaugusega: Jp Wp = d 2 Tugevusarvutustes huvitab meid suurim pinge, mis tekib ristlõike servas. Tugevustingimus väändel omab kuju: Tv max = [ ] Wp Võttes tegelikud maksimaalsed väändepinged võrdseks lubatuga, saame avaldada võlli
Tähis Ixy, arvutatakse integraali abil Ixy=xydA integraal üle A, ühik on cm 4. Võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, võib võrduda ka nulliga. Polaarinertsimoment- kirjeldab pinnaelementide laotust ristlõike varda telje suhte. Samuti on ta pinnakarakteristik, mis näitab kujundi pinnaelementide laotuvust pooluste suhtes. Arvutatav integraaliga Ip=r2dA üle piirkonna A. R on pinnaelemendi dA polaarraadius. Alati positiivne ja ühik on cm4. Polaarinertsmomendi seos telginertsmomendiga- Ip=Ix+Iy , sest r2=x2+y2 Lihtkujundite inertsimomendid-1) ristkülik Ix=bh3/12, Iy=bh3/3, kus b on laius ja h kõrgus; 2)kolmnurk Ix=bh3/36 , Iy=(h(b/2)3)/6 , Ixy=±(b2h2)/72 ; 3)ring Ip=d4/32, ringil Ix=Iy ning kuna Ip=Ix+Iy=2Ix=2Iy, siis Ix=Iy=Ip/2= d4/64. Liitkujundi inertsimoment mingi telje suhtes- võrdub osakujundite inertsimomentide summaga sama telje suhtes. Pöördenurk- nurk lähtetelje positiivsest suunast vastava pööratud telje positiivse suunani
annaabi.ee 
