selle ära krahmata. Inimesele ohtlikke haisid elab kõige rohkem troopilistes meredes. Hai suus on mitmes reas kuni 400 nõelteravat hammast. Mõne hai hambad on kolm- või kuusnurksed, mille servad lõikavad nagu habemenuga. Kui hai hambad ära kuluvad, kasvavad nende asemele uued. Heeringhai on 3 - 4 m pikk. Ta esineb peaaegu kõikides meredes. Mustas meres eluneb meetripikkune kahjutu ogahai. 5 - 8 m pikkune on polaarhai. Neid haisid püütakse, sest liha kõlbab süüa, maksast saab vitamiinirikast rasva ja nahka kasutatakse mitmesuguste esemete valmistamiseks. Haide nahk on kaetud tillukeste hammastega, seetõttu tarvitatakse nahka nagu liivapaberit kallihinnalise puidu poleerimiseks. Peadest, uimedest ja sabast keedetakse liimi. Kõik haid ei ole inimesele ohtlikud. Ohtlike haide hulka kuulub alla 50 liigi. Vaalhaid kirjeldavad sukeldujad kui rahulikku ja sõbralikku looma, kes toitub planktonist
POPULATSIOONI DEMOGRAAFILISED PARAMEETRID - kirjeldavad liigi/keskkonna-omaseid protsesse - peegeldavad protsesse, mille toimimisel populatsioonid sünnivad, püsivad, kasvavad ja surenav - populatsiooni dünaamikat kirjeldavad üldistused Populatsiooni uurimisele saab läheneda 2 moodi: 1) Kohordi meetod = Dünaamiline meetod Jälgitakse 1 põlvkonna elu sünnist surmani. Seda on agar aske uurida, sest paljud ligiid elavad meist kauem. nt: polaarhai elab 400 aastaseks. 2) Staatiline meetod = Rahvastiku püramiidi meetod Järeldusi tehakse populatsiooni demograafilise vanuselise struktuuri kohta. nt: kui palju lapsi läheb üks aasta kooli – järeldus: 7 aastat tagasi tehti palju lapsi. 1) KOHORDI MEETOD -eelistatavam Meil on teada liigi arengustaadiumid: muna, vastne (4), Valmik ELUMUS. VILJAKUS KOHORDI TÕENÄOSUS
annaabi.ee 
