jahtumine. 39. Mis põhjustab mussoone? ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 40. Kuidas tekivad TÕUSVAD ÕHUVOOLUD? osa 30. laiustel laskunud soojast õhust liigub pooluste poole ja kohtub 60. laiuskraadil külma õhuga. Corilisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale läänetuuled. Maapina lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastiku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfont ehk tekivadki tõusvad õhuvoolud. [Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool.] 41. Mida nimetatakse ATMOSFÄÄRI MÕJUKESKMETEKS niing miks? kõrgema ja madalama õhurõhuga piirkondi ehk maksimume ja miinimume. nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui on nende endi pindala. 42. Milline on ÕHURINGLUSE MÕJU EESTI KLIIMALE? Islandi miinimum toob pehme ja sajuse talveilmastiku. Grööni ja Siberi maksimumi toob pakaselised talveilmad.
ööpäeva jooksul muutub vastupidiseks. Mägiliustike poolt kujundatud pinnavormid kaarid ehk orvanid, kurud, ruhiorud ehk troogid, tsirkusorud. Neelamisvöime- arv, mis näitab missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest, %. Niiske ekvatoriaalne kliima iseloomulik on palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul. Temp. aastaringselt kõrge, sademeid palju, jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur. Niiske kontinentaalne kliima kliimat kujundavad cP, mP, cA, mT, polaarfont, tsüklonaalne tegevus. Suur aastane temp amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talvel kuivem. Niiske lähistroopiline kliima kliimat kujundavad mT (suvel), cP (talvel). Suvel palju sademeid, kokku üle 1000mm, talvel jahedad aga mitte alla 0' Niiske-kuiv troopikakliima kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid. Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000 mm. Temp aastaringselt kõrged 20-30'
annaabi.ee 
