-aluspinna iseloomust -öö ja päeva pikkusest Päike seniidis Päike seniidis ekvaatoril kaks korda aastas:kevadisel21.03 ja sügisesel 23.09 pööripäeval.põhjapoolkeral seniidis põhjapöörijoonel(23,5kraadi N)21.06 ja lõunapoolkeral 22.12 lõuna pöörijoonel (23,5 kraadi S) Polaaröö ja polaarpäev Polaaröö/päev- kui päike ei tõuse/looju vähemalt 24 tunni jooksul,võib esineda 24 tunnist kuni poole aastani –polaaarjoonest pooluste poole koguaeg pikeneb. Aluspinna mõju kiirgusele Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väksem peegeldunud osa. Kõige rohkem peegeldub päikesekiirgust tagasi värske lume pealt (90%). Maa ja mere soojenemise võrdlus Meri Maa soojeneb sügavamalt soojeneb õhuke pinnakiht vesi kannab soojust ühest kohast soojus ei kandu eriti sügavamale
vahel.ekvaatori lähedal langevad kiired maaga risti-ja päike on seniidis-.pooluste suunas see nurk väheneb ja sama suur pind saab kiirgust vähem.päike seniidis ekvaatoril kaks korda aastas:kevadisel21.03 ja sügisesel 23.09 pööripäeval.põhjapoolkeral seniidis põhjapöörijoonel(23kraadi)21.06 ja lõunapoolkeral 22.12.Polaaröö/päev- kui päike ei tõuse/looju vähemalt 24 tunni jooksul.võib esineda 24 tunnist kuni poole aastani polaaarjoonest pooluste poole koguaeg pikeneb. aluspinna omadustest. Talvel on põhjapoolus päikesest eemale pööratud. a) Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. b) Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Meri soojeneb ja jahtub kiiremini kui maismaa.
annaabi.ee 
