ootamatut. Nimelt kukkus kusagilt ülevalt Justini rõdule poolpaljas endine sületantsijatar Paige (Kadri Adamson), kes oli läbikümunud, hirmunud ja sinikates. Justin hakkas teda kohe abistama ja peo ettevalmistus jäi hetkeks tahaplaanile. Tantsija palus Justinilt pelgupaika. Ta oli äsja ülevalt korruselt aknast alla hüpanud, kuna ta oli tuppa lukustatud ja ukse taha oli valvur pandud, et ta ei põgeneks, kuniks ta nö mees, Ruudi, on poksimatsi vaatamas. Justin lubas tal jääda. Mõne hetke pärast ilmus noormehe korterisse ka Paige'i valvur, endine poksija, Micky (Madis Milling), kes ähvardas neiut ja käskis tal endaga kaasa tulla, ent tüdruk ei läinud ja nad jäid mõlemad sinna korterisse. Järgmine hetk oli poest tagasi jõudnud Julie-Ann, kes oli väga üllatunud, nähes kutsumata külalisi parajasti siis kui temal ja ta kallimal on mõne hetke pärast elu üks olulisemaid õhtusööke
Mustamäel suusatama ning võttis osa oma kooli suusapäevadest Mustamäel. Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) Koitjärve spordilaagrisse laskis Westholm ehitada oma kooli poiste jaoks kaks taret ja võttis ka ise sealsest suvisest tegevusest osa. 1928. aasta sügisel oli ajalehes Rahva Sõna teade, et algavad noorte poksikursused. Läksimegi koos pinginaabriga Tööliste Kodusse Pärnu mnt. 41, kus praegu on Kalevi võimla. Esimese ja ühtlasi viimase poksimatsi pidasin järgmise aasta aprillis Kopli rahvamajas. Poksiringis oli minu vastaseks eelmise aasta meister Hermann. Pidasin löökide sajule vaevuvaevu lõpuni vastu ja läksin koju lõhkise huule ning siniste silmaalustega. Kui aga järgmisel hommikul koolis hommikupalvusele läksin, oli seal, nagu ikka igal hommikul, ka direktor, kes tundis nägu ja nimepidi kõiki õpilasi. Mind kutsuti esimesest tunnist direktori juurde, kes küsis: "Kus sa nii kõvasti kukkusid