See võib sageli olla inimeste ala- või ülehindamise põhjuseks, näiteks sidudes end piltilusa tüdrukuga võib nii mõnigi noormees hiljem avastada, et neiu on sisutühi ja äärmiselt eluvõõras. „..nõudis verejanuline poistejõuk kõvemat keretäit ükskõik kellele, ainult et oleks kõvem keretäis. Nad nõudsid näha veel üht vabalööki ja seda, mis Poksijaga seejärel juhtub.“ (J.Guillou „Kurjus“, lk 30) Üks õpilastest, keda kutsuti Poksijaks, võlgnes jõugule rohkem raha kui ta oleks maksta suutnud ning ta keeldus maksmast, see tähendas vaid üht – kaklust. Jõugu liider Erik võttis koorma enda kanda ning astus Poksijaga kooliõuel vastamisi, kuna keegi teine ei olnud nõus professionaalse poksijaga kaklema. Pealtvaatajad soovisid kaklusega oma meelt lahutada ning õhutasid vastaseid verd valama. Tänapäeva televisioon on peaaegu sama julm kui kaklus internaatkooli poiste vahel ning televaatajad
Neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjuslike seosteni. Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud, sündmuste (juhtumuste, seikluste) kirjeldustest. Võrreldes arenguromaaniga, liigutakse seal otsekui mööda pealispinda. 15. Ernst Hemingway elu ja looming Ameerika kirjanik. Sündis Chicagos. Isa arst, ema puudulik, tegeles endaga rohkem kui lapsega. Kasvatas põhiliselt vanaisa. Saab poksijaks, kus vigastab silma. Võttis elus käike suurelt ette. Neli korda abielus (ei sallinud poolikut armastust). Alkohol. Ei võetud rindele vastu silma pärast. Enesetapp (jahipüss). Kartis jääda voodihaigeks. Sanitaarroodus. Killud sees. On öelnud, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Kadunud põlvkond (I MS üle elamnud inimesed). Osales I MS. Ta oli humanist. Kirjanduses jäämäe meetod s.t. suurem sõnum on peidetud ridade vahele. Lausete lakoonilisus. Iroona