Noored ei süvene end ümbritsevate inimeste sisemusse, vaid hindavaid neid vaid välimuse järgi. See võib sageli olla inimeste ala- või ülehindamise põhjuseks, näiteks sidudes end piltilusa tüdrukuga võib nii mõnigi noormees hiljem avastada, et neiu on sisutühi ja äärmiselt eluvõõras. „..nõudis verejanuline poistejõuk kõvemat keretäit ükskõik kellele, ainult et oleks kõvem keretäis. Nad nõudsid näha veel üht vabalööki ja seda, mis Poksijaga seejärel juhtub.“ (J.Guillou „Kurjus“, lk 30) Üks õpilastest, keda kutsuti Poksijaks, võlgnes jõugule rohkem raha kui ta oleks maksta suutnud ning ta keeldus maksmast, see tähendas vaid üht – kaklust. Jõugu liider Erik võttis koorma enda kanda ning astus Poksijaga kooliõuel vastamisi, kuna keegi teine ei olnud nõus professionaalse poksijaga kaklema. Pealtvaatajad soovisid kaklusega oma meelt lahutada ning õhutasid vastaseid verd valama.
Võisteldi kuues kehakaalus ja osavõtjateks olid peamiselt ameeriklased, ka mõni kanadalane. Pronksmedali eest tuli võistelda. Oma kehakaalu võitja sai võistelda ka järgmises kaalus. Nii tuli Oliver Kirk kahekordseks Kullavõitjaks. Kavas oli ka naiste poks demonstratsioonalana. 1924. a. Pariisi olümpial võis riik viimast korda välja panna igas kaalus 3 poksijat. Eestist võistles Valter Palm. Startis 27 riiki. 182 osavõtjaga. 1936. a. Berliini mängudel oli 32 riiki 242 poksijaga. Eestlane Nikolai Stepulov saavutas hõbemedali, olles ühtlasi viimaseks eestlaseks, kes olümpiamängudel on osalenud.2004.a ja 2008.a oli tallinlane Aleksandr Rubjuk väga lähedal olümpiakoha võitmisele, jõudes mõlemal korral kvalifikatsioonimatšidele, kus paraku pidi vastu võtma kaotuse. 3.2 2012.a Londoni olümpiamängud ning kvalifikatsiooniturniirid 2012.a Londoni olümpiamängudel on kavas meeste 10 kehakaalu -49 kg, -52 kg, -56 kg, -60