3. Osastav tarka poissi, tarku poisse Sisekoha käänded Sisseütlev targas poisis, tarkadesse poistesse Seesütlev targas poisis, tarkades poistes Seestütlev targast poisist, tarkadest poistest Väliskohakäänded Alaleütlev targale poisile, tarkadele poistele Alalütlev targal poisil, tarkadel poistel Alaltütlev targalt poisilt, tarkadelt poistelt Erikäänded Saav targaks poisiks, tarkadeks poisteks Rajav targa poisini, tarkade poisteni Olev targa poisina, tarkade poistena Ilmaütlev targa poisita, tarkade poisteta Kaasaütlev targa poisiga, tarkade poistega Tegusõna Pöördsõna ja verb. Tegusõnal on käändelised vormid, ja käändelisi vorme ei saa üksinda lauses olla öeldiseks. Mainfinitiiv(tegevusnimi) õppi/ma mas õppi/mas mast õppi/mast maks Õppi/maks mata Õppi/mata
(1964), ,,Lauljad laevavööridel" (1966). Muutus saabub ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ajalugu muutub isiklikumaks. Pöördub sagedamini konkreetselt Eesti ja rahvuslike teemade poole. Rahvuslik kultuurilugu tuleb kõigepealt luulesse. Krossi ajalugu paistab silma konkreetsemalt mineviku mõtestamisega seonduvalt. Alustab suurt proosat mitmeosalise romaaniga ,,Kolme katku vahel Balthasar Russow" (19701980). Esimene proosa periood 1970-1988 (Wikmani poisteni) kõige klassikalisem Jaan Kross. Tippteosed jäävad esimesse perioodi. 1. Kross on ajaloolise proosa algataja; 2. 2. kesktee realismi kirjutamise aeg ( 1960ndate lõpu modernsed katsetused 1970-1980ndatel asendatakse põhimõtteliselt realismiga uus tulemine. Krossil on kokkupuutepunkt modernistliku esteetikaga, sulatab osavalt modernistlikkust ja realistlikkust kokku. Tekstid on esteetiliselt radikaalsemad
annaabi.ee 
