esindajad. Vanemates gruppides, samuti füüsiliselt ja moraalselt täiskasvand inimeste hulgas leidub suitsetajaid vähem. Suitsetamisel pakuvad rahuldust kõik selle protseduuri elemendid-karbi väljaotsimine, süütamine, iseloomulik sigareti hoidmise ja tuharaputamise viis, mahvi aeglane tõmbamine... Kahtlemata võimaldab suitsetamine täita vestluses tekkivaid lünki või teha pause töösse. Esialgu suitsetatakse tavaliselt vajadusest teisi järgi teha, lootusest niisama lihtsalt jõuda poisikeseeast meeste kilda või minna tütarlapsest daamiks. Kuid aja jooksul tekib suitsetamisest harjumus ning pärast on sellest rase loobuda. Eriti suur vajadus suitsetada on suitsetajatel söömise, alkoholi tarvitamise, unest ärkamise järel, pingelise töö ajal ja negatiivsete emotsioonide puhul. Suitsetamise ajalugu Suitsetamine on peaaegu sama vana kui tule kasutamine, umbes 150 000 aastat. Esimesed suitsetajad olid piipu tõmbavad Maia preestrid
tähelepanu häältele enda ümber ega kohkuda ka kõige koledamatest olenditest, kes lähedale kippusid. Ei tohtinud ka hüüdmise peale ringi vaadata ega sellele vastata. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja. 14 Autor: ,,Jaanipäev ja jaanilaupäev on minu jaoks väga tähtsad. Tavaliselt olen veetnud oma jaanilaupäeva pere seltsis. Viimasel ajal hoopis koos sõpradega. Poisikeseeast mäletan, kuidas mehed jaanipäevaks kiike ehitasid. Kiik tuli suur, kuid tänaseks on see juba lagunenud ning sellel kiikumine eluohtlik. Samast east mäletan hiiglaslikke jaanitulesid, mis olid kokku aetud jämedatest palkidest. Siis sai lauldud, mängitud ja kaljagi joodud. Öö läbi sai üleval oldud ja hommikul üle kuuma süsi ja tuha segu karatud. Viimastel jaanipidudel pole sellist lusti veel olnud. Toiduks on olnud enamasti liha."
annaabi.ee 
