Kogre pronksikarva küljed on kuldse helgiga ning kõhu alt on kala kollakashall. (http://www.miksike.ee/...) Seljauim on haugil keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel ja pikal peal, mis on lapergune, on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. (http://et.wikipedia.org/...) Kogrel on pikk seljauim ning ogakiired selja- ja pärakuuimes. Kogred erinevad poisete puudumise ja üherealiste neeluhammaste poolest. Keha on normaalse toitumise korral kõrge küüruga, halbades toitumisoludes jääb kogre keha aga madalaks nagu särjel. Seljauim on pikk ja soomused on karplastele iseloomulikult suured. (http://www.miksike.ee/...) Haug elutseb põhjapoolkera mage- ja riimveekogude kaldapiirkonnas. (ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees
Ta ei hüppa kunagi, isegi siis mitte, kui veepinna lähedal ujub. Kuigi sägad elavad reeglina erakuna, on igaühel neist oma individuaalne territoorium, mida nad valvavad ja kaitsevad. Vetes, kus pole puudust väiksematest kaladest, võib üksteise lähedal elada mitu säga. TOITUMINE Tohutud lõuad reedavad sägas röövkala. Öistel toiduretkedel püüab säga eluskalu, ta ei põlga ära ka oma liigi pisemaid isendeid. Ülalõual kasvavate pikkade poisete paari kasutab säga väikeste selgrootute otsimiseks veekogude põhjast. Säga põhitoiduks on kalad, on teada, et ta püüab vesimutte, pardipoegi, konni ja vähke. Vahel tuleb ta veepinnale ning püüab ujuvaid konni, linde või koguni pisiimetajaid. On olnud ka juhuseid, kus säga on rünnanud vees ujuvaid koeri. Ta sööb ka jõkke kukkunud lõpnud loomade korjuseid. Kui kalamehed säga püüda tahavad, kasutavad nad peibutisena küülikuliha, maksa või kaheksajalga. PALJUNEMINE