Tee Jaapanis ja suured teemeistrid Tee oli Jaapanis tuntud juba enne Kamakura ajastut (1185-1338). Esimesed kirjalikud märkmed pärinevad aastast 729 kui keiser Shmu kostitas sadat munka teega. (Gladstone 1890: 10) Tee populariseerimine omistatakse tavaliselt Eisaile, Zen'i õpetajale, kes tõi kaasa teepõõsa seemneid Hiinast ning lasi neid kultiveerida oma sõbra kloostris Kyotos. Oma teeramAatus ,, Kissa Yyki", mis valmis aastal 1211, kirjeldab Eisai tee meditsiinilisi omadusi, näiteks pohmelliravimina, selle stimuleerivatest ja virgutavatest omadustest ning positiivsest mõjust vaimule ning paljugi veel. Samuti kirjutab autor, et teed, mis oli tehtud tema kaasatoodud taimedest, esitleti shogun Minamoto Sanemotole, kes oli sel hetkel haige. Shogun oli olnud vaimustuses tee mõjust oma kehale ning Eisai sai tuntuks tee kultiveerimise isana. Näib aga, et Eisai ei õpetanud kuidas viia läbi teejoomise tavasid, mida ta oli näinud
varem - augusti keskel. Eestis on hurmaa taime üsna raske kasvatada, kuid siiski mitte võimatu. Leides viljaliha seest pruunikad seemned võib alati proovida neid ka kasvama panna. Kuna tegu on soojalembese puuga, siis tema kasvatamine meil õues talvepakase tõttu ei õnnestu. Kasulikkus: Jaapanis ja Hiinas usutakse, et hurmaa söömine aitab võidelda liiga madala vererõhu ja südamehaigustega. Veel kasutatakse seda pohmelliravimina. Küps hurmaa vili sisaldab suures koguses beetakarotiini, mis tugevdab nägemist ja peatab silmade vananemist. Hoolitseb hingamissüsteemi eest, takistab bronhiidi teket. Kui olete kirglik suitsetaja, siis hurmaa on just teie jaoks! 4 Hurmaa-salsa: kausike eksootikat Vaja läheb: 5 - 1 hurmaa - 1 pikk kurk - 3 kobartomatit
annaabi.ee 
