LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum p...
Võetakse seguna 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata ja juuakse 1 klaas päevas lonkshaaval kui organismi ja verd puhastavat ning üldtugevdavat vahendit. Piparmündilehed, kibuvitsamarjad. Võetakse seguna võrdselt 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta ja lastakse 15 minutit tõmmata, jahutatakse ja juuakse 1 klaas päevas organismi kurnatuse puhul raskete haiguste järel. Pohlalehed Pohlamarjad ja -lehed on väärtuslikud ravimid. Pohlalehti tuleb talveks koguda pärast lume minekut, siis on toimeaineid kõige rohkem ja lehed ei lähe mustaks. Pohlalehti võtta 1 dessertlusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 510 minutit tõmmata, jahutada ja juua 1/3 klaasi 3 korda päevas söögi alla neeru-, põie- ja reumaatiliste haiguste korral. Pohlalehed, põldosjaürt. Mõlemaid komponente võtta 1 dessertlusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 5 minutit tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval klaas päevas diureetikumina, uriini
Taimetoitu hakkavad tarvitama juba teisel elunädalal, kuid imetamine toimub terve kuu. Seejärel noorloomad iseseisvuvad. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3--4 aastat, rekordiliselt isegi 13 aasta vanuseks. Poegadel puudub pesa ja nad muutuvad kähku iseseisvaks. Valgejänes leiab oma peamise toidu metsast. Suvel on tema tähtsamaks toiduks rohttaimed, talvel haava, paju, pihlaka ja teiste puude koor. Talvel kraabib ta endale lume alt ka pohlalehti ja mustikavarsi ning muid metsataimi. Valgejänese käpad on laiemad ja karvasemad kui halljänesel. Need hoiavad teda lumepinnal umbes nii, nagu laiad suusad inimest. Et valgejänes on ka meie metsades kiiremaid jooksjaid (suudab joosta 50 km/h), ei suuda kiskjad teda lumel pikalt jälitades kergesti püüda. Talvel õnnestub neil teda tabada vaid lähedase maa pealt äkilise sööstuga üllatades. Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk-kõrv. 4
annaabi.ee 
