Riikidevaheline piir Põhja- Jäämereni välja. 1592-99 kuningaks Sigismund (Johani ja Katariina tütar), oli nii Rootsi kui ka Poola kuningas. Klaus Fleming oli Soome väejuht pika viha perioodil, tahtis pärast Johana surma ise kuningaks saada. Oli Juhana suur soosik. 1596-97 talupoegade ülestõus ehk Nuiasõda. Talupoegadele ei meeldinud sõjaväe majutamise kohustus. Palusid abi nii sigismundilt, Karlilt kui ka Flemingilt. Karl õhutas neid Flemingi vastu. Ülestõus algas Pohjanmaalt, aga haaras päris suure ala. Jaakko Ilkka oli talupoegade juht. Klaus Fleming surus maha selle ülestõusu. Suri 2500-3000 talupoega. 1604 kuningaks Karl. Puhkes kodusõda karli ja Sigismundi vahel. Soome aadlid toetasid Sigismundi, aga karl võitis. 1604 kuulutas Karl end kuningaks, aga valitses tegelikult juba varem. Soome aadlid tapeti või vangistati, sest olid Sigismundile truud. Fleming suri enne ära. Katoliku kiriku asemele luterlik kirik. Au sisse emakeelne jutlus
,,Kalevala" andis tõdemuse, et soomekeelsel luulel on sügavad juured ja kindel taust. Lisaks ,,Kalevalale" ja ,,Kanteletarile" on Lönnroti tööpanus erakordne: tema tegevus ,,Mehiläise" väljaandjana, Snellmanni ,,Litteraturbladi" tegevutoimetajana ning tema teedrajav töö soome vanasõnade, mõistatuste ja loitsurunode publitseerijana ja kommenteerijana. Koostas ka soome-rootsi sõnaraamatu. Muinasjutu ja ajaloo leidja Topelius Pärit rootsikeelselt Pohjanmaalt. Karjäär => ajalooprofessor ja ülikoolirektor. Topeliuse kaks väljakujunenud rolli: 1) Topelius kui muinasjutuonu muinasjutte ilmus üle 10 köite, ,,Muinasjutte" (1847 52), ,,Lugemist lastele" (1865 96). Osalt kasutab rahvusvahelist muinasjutuainest (nt Okasroosike), osalt toetub aga soome rahvamuinasjuttudele või kergelt maskeerituna oma lapsepõlvemälestusi. Muinasjuttude moraalseiks juhttähtedeks on soe ja salliv usklikkus ja ideaalne patriotism
annaabi.ee 
