kontrollivat kogu maailma majandust. Müüti põhjendati tõsiasjaga, et juudi kaupmehed, kellega lihtinimesed kokku puutusid, olid jõukad ja seega mõjukad. Mõnel perioodil muutus Euroopas antisemitism nii tugevaks, et jõuti vägivallani. Juute kiusati taga: nende kodud, sünagoogid ja poed purustati, nende endi kallal tarvitati vägivalda ja neid isegi mõrvati. Niisugust spontaanset vägivalda nimetati pogrommiks. Mõiste pogromm on pärit Venemaalt, kus tsaarireziim kasutas mõnikord salapolitseid. (Bruchfeld ja Levine 2003:8) 7 1.4 Holokausti tekkimise põhjused Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga määrati Saksamaale kõrged reparatsioonid. Miljonid inimesed jäid töötuks ja elasid vaesuses. Inflatsioon kasvas ning raha oli oma väärtuse peaaegu kaotanud. Üks väike
ja rahandustegelaste salajast koostööd, mis eeldatavasti kontrollivat kogu maailma majandust. Müüti põhjendati tõsiasjaga, et juudi kaupmehed, kellega lihtinimesed kokku puutusid, olid jõukad ja seega mõjukad. Mõnel perioodil muutus Euroopas antisemitism nii tugevaks, et jõuti vägivallani. Juute kiusati taga: nende kodud, sünagoogid ja poed purustati, nende endi kallal tarvitati vägivalda ja neid isegi mõrvati. Niisugust spontaanset vägivalda nimetati pogrommiks. Mõiste pogromm on pärit Venemaalt, kus tsaarirežiim kasutas mõnikord salapolitseid, et ässitada inimesi šovinistlikele rüüsterünnakutele. Näiteks taolisi pogromme on kujutatud 1964. aastal Ameerikas lavastatud muusikalis „Viiuldaja katusel“. Ühes väljamõeldud Venemaa külas Anatevkas peavad juudid võitlust, et säilitada oma traditsioone ja jääda ellu, hoolimata kasakate rüüsteretkedest. Muusikal põhineb Sholem Aleichemi romaanil „Piimamees Tevje“
annaabi.ee 
