Maaliti sujuvate värviüleminekutega. Ilma kindlate piirjoonteta. Tunti huvi valguse ja varju kujutamise vastu. Töödes on palju heleda ja tumeda kontraste Materjale püüti edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsad stseenid. Palju on neis ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi, zeste, taevasse tõstetud pilke. Pildid ise on rahutud ja rõhutatud on VÄRVID MUSTRID TÜPOGRAAFIA RUUMIKUJUNUS JA MÖÖBEL Boulle ' i stiil Raske ja va arikas Istmed troonilaadsed
Peter Schöfferi poolt, 18. juulil 1471 Ksülograafia Ksülograafia ehk puugraafika on graafikatehnika, mis võeti kasutusele Euroopas 14. sajandil kaasagse trükitehnika eelkäijana. Ksülograafia kasutuselevõtt toimus samaaegselt paberi tootmise algusega. Hiinas praktiseeriti ksülograafiat piltide ja tekstide paljundamisel juba 7. sajandil, seega seitsesada aastat varem kui Euroopas. Puulõikes raamatu kuldajastu oli Hiinas 10.12. sajandil. Puidust trükkplokk Hiinast Tüpograafia ehk trükikunst Trükiste valmistamise oskus, täpsemini sõnastatult trükimärkide kujundamise ja paigutamise kunst ning tehnika. Tegeleb nii trükise kirjaliigi (ehk srifti), kirjasuuruse, reavahe ja -pikkuse kui ka üldisemate küljenduslike valikutega. Tüpograafia nimetus tuleneb kreekakeelsetest sõnadest 'typos' lööma ja 'graphia' kirjutama. Tänapäevase tüpograafia sündi seotakse aga Hiinas 11. sajandil kasutusele võetud algeliste trükimasinatega
Kurt s c hwitte rs Richard Riispere Kristjan Jänes 12B q Kurt Hermann Eduard Karl Julius Schwitters q 20.06.1887 8.01.1948 q Pärit Hannoverist, Saksamaalt q Tema zanriteks olid dadaism, konstruktivism, sürrealism, luule, heli, skulptuurid, graafiline disain, tüpograafia q Eelkõige on ta tuntud oma kollaazide poolest, mida nimetatakse Merz-piltideks q Põdes epileptika all q Õppis Dresdeni Akadeemias koos Otto Dixi ja George Grosziga aastatel 1909-1914 q Kunstniku algusaastatel tegeles post-impressionismiga, aga Esimese maailmasõja jätkudes muutusid ta tööd süngemateks, hakkasid sarnanema ekspressionismi kontseptile. q 1917 astus ta sõjaväkke, aga kuu aega hiljem visati ta sealt
★Sooviks on põhjalikult muuta keelt, teose suhet maailma ja lugejaga. Futurism Kirjanduses ★ Kasutatakse trükitehnilisi võtteid, ei peeta kinni õigekirjast. ★ Luules iseloomulik hüüatuste, kõnekeele, sümbolite kasutamine. ★Futuristid olid publikuga pidevalt vastuolus. ★Futuristlik luule Futurism Kirjanduses ★Kirjanduse teemadeks on militarism, patriotism, anarhism. ★Aeg ja ruum on surnud - RIP (∞-1909) ★Kasutatakse matemaatilisi ning muusikasümboleid. Tüpograafia Futurism kunstis ★Futuristid taotlesid paljude rahutute muljete kujutamist, püüti kujutada liikumisillusiooni ★Hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike n-ö lenduri vaatepunktist Giacomo Balla & Uberto Boccioni Video futuristlikust kunstist Millisena nägid futuristid tulevikku? Autorid Giovanni Papini (1881-1956)- itaalia kirjanik ja luuletaja Umberto Boccioni (1882-1916)- itaalia kunstnik ja luuletaja Anton Giulio Bragaglia (1890-1960)- itaalia kunstnik ja fotograaf