pasteeti.Kujunes välja see, mida saab ja tuleb nimetada eesti köögiks- kartulisalat, sült, maksapasteet, praetud räim marinaadis, rosolje, täidetud munad jms., kui kõnelda külmast lauast. Selle üksikelemendid olid kõik sel või teisel moel laenulised, kuid kokku moodustus menüü, mis iseloomustab ainult eestlase toidu- või täpsemalt küll pidulauda. Lauakombed muutusid peenemaks, kadus ära ühest kausist söömine. Maal suurenes poetoidu osa, näiteks osteti soolasilku ja heeringat üha enam kaupmehe käest. Mitmekesistus aedviljade ja viljapuude valik, 1930ndail hakkas levima tomati kasvatamine. Aed ja puuvili tegi söögivalikut tervislikumaks, suhkru ja püülijahutoodete kohta seda öelda ei saa. Pole ühiskonda avaliku arvamuseta, mis omakorda eeldab suhtlemist. Infohulk ei käinud veel üle jõu, ajalehest loetu ja raadiost kuulatu arutati pereliikmete ning tuttavatega läbi. Meedia ei surunud oma seisukohti
Paar õpetajat leidis, et tegevustesse võiks lõimida rohkem mänge: toreda ideena pakuti välja elektri kulgemise mäng traadis (mis ka metoodilisse materjali lisati) ning rahvamängud („Me lähme rukkist lõikama”, „Kapsas”, mängu „Värvipood” asemel võiks teha mängu „Taimepood”), laulda ka majaehituse juurde regilaulu. Enne või pärast lillepeenra tegemist võiks värvida ka elulille sümbolit. Toiduteema juures võiks käsitleda ka poetoidu ja mahetoidu erinevust. Osaliselt viidi parandus- ja täiendusettepanekud ka materjali sisse. Materjali struktuuri ja ülesehitust ning arusaadavust hindasid kõik õpetajad väga heaks. Kirjutati, et materjal on hästi koostatud ning õpetajal on võimalus selle järgi õppetegevusi läbi viia, viited lisainformatsioonile olid olemas. Mida natuke kritiseeriti oli see, et palju viiteid viitas Youtube videotele ning osa informatsiooni on kättesaadav vaid inglise keeles,
annaabi.ee 
