Merca aga uuendas luule kirjapilti, kasutades ks asemel x, ku asemel q ja üldse kirjutas sõnu nii nagu hääldas. Samuti jõudis see ka teiste luuletajate varamusse, nt Karl-Martin Sinijärv. Praeguseks on oma tegevuse luuletajana vanad punkarid küll lõpetanud, kuid nende töö on üle võtnud uue aja tegelased nagu Batsill, Kärbes, Nahhaal, Henry Schmidt, Ämblik jne. (Viires s.a) Piret Viires:,,Punkluule tõi eesti luulesse: kõnekeelsuse, madalate kategooriate poetiseerimise, tekstide jõulisuse ja intensiivsuse, terava ühiskondliku protesti, mis haakus eriti isamaaluulega 1988-1989. aastatel, lihtsa, raiuva vormi, võõrtähtedega kirjaviisi. (Viires s.a) 15 5. EESTI KUULSAMAD PUNKARID Kindlasti teavad inimesed, kui räägitakse Villu Tammest, Tõnu Trubetskyst ja Mercast, kellega on tegu, sest kindlasti väärivad nemad oma nimetust kuulsad Eesti punkarid. Nad on
Vulgaarsete väljendite kasutamine – miski, mida 1980. aastatel näiteks „Loomingus“ ilmunud luuletuste autorid endale lubada ei saanud – olid punkpoeetidele üks peamisi šokeerimisvõtteid. Rõhutati just madalaid, räpaseid ja tabuteemasid, et kiskuda välja mõtted, mille inimesed muidu maha salgasid. Ka Piret Viires toob oma artiklis „Eesti punkluule sõnum“ punkpoeetide eripärasid loetledes välja kõnekeelsuse, madalate teemade poetiseerimise, võõrtähtede kasutuselevõtu, lihtsa vormi ning intensiivsuse.86 Punkluule jätkuvast elujõust annab märku 2000. aastal ilmunud punkluule kogumik „Tagasi prügimäele“, mis sisaldab nii NSVL-i aegset kui iseseisvusaegset punkluulet arvukatelt autoritelt. Samas polnud punkluule žanr, mida vaid passiivselt tarbiti, vaid mida ka ise aktiivselt juurde loodi. Suurem osa intervjueeritutest (jättes siinkohal välja
annaabi.ee 
