Cooki töid iseloomustab erakordne täpsus ja hoolikus. Tema koostatud kaarte Newfoundlandi ranniku kohta kasutati isegi 20. sajandi alguseni! Tavaliselt tuuakse Cooki merelemineku peapõhjusena välja tema armastust mere vastu. See võib muidugi tõsi olla, kuid tõenäolisem on see, et tal ei jäänud teist valikut. Nimelt oli ta tõsiselt tülli läinud oma tööandjaga. Cook töötas 1746. aastal Staithesinimelises kalurikülas poesellina. Tekkinud olukorrast ei näinud ta muud väljapääsu, kui pani end kirja laevapoisina Whitbynimelises sadamalinnas. Seega algab Cooki meremehestaaz 17aastasena.
Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). 7. August Sanga autor vaatab nukralt kõrval seisjana maailmas toimuvat, ent samas iroonilise muigega, naerdes keskpärasuse üle. Ta mõtiskleb ka oleviku ja tuleviku üle ning inimeste väärtuste muutumatuse võimalikkusest. ,,Üks noormees otsib õnne", ,,Müürid", ,,Võileib suudlusega". 8. Hugo Raudsep- 1883-1952. Õppis Tasru linnakoolis, töötas poesellina ja ajakirjanikuna Valgas, Pärnus ning lõpuks Tallinnas. Spetsialiseerus teatri- ja kirjanduskriitikuks ning följetonistiks. Ta oli tegev ka poliitikas, kuid sellele kui ka kirjandusele pani punkti raske haigus tiisikus. Tegemist oli 1930-40ndatel ainsa Eestis tegutseva kutselise näitekirjanikuna. 1951. a saatis nõukogude võima ta Siberisse, kus ta 1952.a suri. Looming: Ta kirjutas näidendeid, kasutades varjunime Milli Mallikas
Lev Tolstoi teosed olid: Trioloogiad: ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga", ,,Noorus" Jutustused: ,,Mõisniku hommik", ,,Kasakad" Romaan: ,,Anna Karenina", ,,ülestõusmine" Anton Tsehhovi elulugu Lapsepõlv ja poisiiga Anton Tsehhov sündis 29. jaanuaril 1860 Taganrogis väikekaupmehe pojana. Tsehhovi vanaisa oli pärisori, kuid suutis oma visaduse ja energiaga koguda kolm ja pool tuhat rubla ning ostis oma perekonna priiks. Isa Pavel Tsehhov tegi poesellina läbi karmi elukooli. Ta oli andekas inimene: joonistas, mängis viiulit ja juhatas kirikukoori. Kuid perekonda pidas ta kõva kari all ja rakendas neidsamu kasvatusvahendeid, mida oli kasutatud selles keskkonnas, kust ta ise oli võrsunud. Lapsed pidid kuuletuma karmile kasarmudistsipliinile. Neid õpetati kauplema ja sunniti pikalt poes istuma. Sõnakuulmatuse eest said Anton Tsehhov ja ta vennad peksa. Ka isa andekus tõi poegadele sunnitööpiin: nad pidid varahommikul ja hilisõhtul