hingatav õhk tuleb loodusest. Kuid mida päev edasi, seda rohkem satub meie hingatavasse õhku oksiide, mis meile otsest negatiivset mõju avaldavad. Üha enam kasutatakse meie toidu kasvatamisel erinevaid väetisi ja mürkaineid, mis küll annab perfektse saagi, kuid toidu muudab see järjest ebakõlblikumaks. Kuna nii mõnedki inimesed on hakkanud tähelepanu juhtima erineval viisil saadud toidukaupades, siis viimasel ajal on hakatud mõtlema tervislikumalt, ning eelistatakse poeletilt kaupa mis on mahetootmise teel saadud. Mahetootmine pole ka ainult kasulik seepoolest, et saadud toit on puhas vaid ka sellepoolest,et taoline tootmisviis saastab ka maapinda vähem. Viimastel aastasadadel on inimene palju sekkunud loodusesse. Siiski enamasti negatiivses mõttes, osooni saastamisest maapinna mürgitamiseni. Aeg oleks sekkuda loodusesse ka positiivselt, ning pidurdada meie planeedile halva mõju osutamine. Iga inimene suudaks
aastasse. Köögiviljade paljundamine, mis valdavalt toimub seemnetega, on tõenäoliselt paljudele aednikele põnev ja huvitav protsess, mis pakub eduelamust ja rahuldust mitmel moel. Kui aastate eest oli köögiviljade paljundamisel ja oma aias kasvatamisel üheks oluliseks motivaatoriks värskete köögiviljade tarbimise vajadus, siis tänapäeval on selleks pigem isiklikud kogemuslikud ja emotsionaalsed vajadused. Saab ju värskeid köögivilju poeletilt osta aastaläbi ja ka ökoloogiliselt puhtaid köögivilju on võimalik osta vähemalt hooajal. Käesoleva iseseisva töö käigus uuriti köögiviljade paljundamise võimalusi. Jõuti järeldusele, et enamus köögiviljadest paljundatakse seemnetega. Välja on toodud ka üksikute vegetatiivsel teel paljundatavate köögiviljade nimekiri. Analüüsides köögiviljade paljundamise kasvutegureid leiti, et meie kliimas on
annaabi.ee 
