Enn Kippel 1) Enn Kippel sündis 16. veebruaril 1901 ja suri 15. veebruaril 1942. 2) Tegevusalad: Kippel elas pärast oma isa surma (aastal 1913) Peterburis, kus ta õppis kondiitriks. Aastal 1919 pöördus ta tagasi kodumaale, astudes Eesti kaitseväkke. Aastast 1921 teenis ta üleajateenijana 2. Üksikus jalaväepataljonis. Teenistus kestis 1940. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis. 3) Enn Kippeli naine Maret Kippel oli pärit Jõgevalt, tema isa Jaan Lätte oli üks Jõgeva tuntumaid seppi. Suviti 19251935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval. Kippel sündis Tallinnas. 4) Haridustee: Aastal 1935 lõpetas Kippel Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli. Õhtugümnaasiumis õppimise ajal oli ta õpilasühingu humanitaarringi almanahhi "Rada" aktiivsemaid kaastöötajaid. Aastatel 19351936 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1935
Ma käisin seal 3 korda ja iga kord oli vastus samasugune: ,,Tulge 2 päeva pärast". Kui ma tulin sinna neljandat korda, siis öeldi mulle, et koht on juba kinni. Seejärel ma palusin oma sõpra, kes ei ole mustlane, käia seal ja küsida selle töö kohta. Ta ütles, et teda kutsuti tööintervjuule. Tagantjärgi ma sain teada, et töökoha sai üks tüdruk, kes oli 16, aga ta ei olnud mustlane. Kas Vesna suhtes olid rikutud mingisuguseid inimõigusi? Millist inimõigust oli rikkunud poejuhataja? Poejuhataja eristas Vesnat tema päritolu tõttu. Seega rikkus ta inimõiguseid. Olenemata sellest, et Vesna oli mustlane, oleks pidanud ta saama võrdsed tingimused konkurentsis (mida ilmselt polnudki, kui tööle võeti esialgsetest tingimustest erinev inimene) JUHTUM 2. 43-aastane mees Jukko jutustab: ,,Tol õhtul oli kõik nagu unes. Kella 20.00 paiku tungis politsei mu korterisse ja sõna lausumata panid mu käed rauda. Ma palusin tungivalt, et
valdkonnas, mis tagab ettevõtte eduka käekäigu. Teiste sama valdkonna ettevõtete vigadest on neil juba piisavalt õpitud. Aktiivsusest, tegutsemistahtest ja võimest oma plaane realiseerida ei tule kummalgi eelmainitul puudust. Nende eesmärgiks on juhendada ettevõtet osaliselt ja pakkuda juhtivatele töötajatele osalus firmas, mis neid motiveeriks lisaks regulaarselt makstavale töötasule. Firmas on veel kogemustega pearaamatupidaja, kes täidab ka sekretäri ülesandeid, poejuhataja/müügikonsultant, üks ostu-müügi juht, kelle põhiülesandeks on kauba reklaamimine ja pakkumine ning kellel oleks olemas ka sellealane varasem töökogemus. 2 3) TURG 3.1 Kliendid Kaupa turustatakse peamiselt Lääne- ja Ida-Virumaa piirkonnas, kuid ettevõtte võimalusi reklaamitakse ka üle Eesti. Lääne- ja Ida-Virumaal elab kokku 255 tuhat inimest. See teeb umbes 40-53 tuhat majapidamist.
leidmine, tehnoloogitate tutvustamine jne.); Toodetele siltide tegemine; Kassade päevalõpu tegemine; Hinnakontroll; Kauba vastuvõtt ja koguseline ning kvaliteediline kontroll; Kampaania ajal väljapanekute tegemine; Lao korrastamine; Hommikul raha kassadesse lugemine Koolitustel osalemine 11 KOKKUVÕTE Sportland Rocca Al Mare töökeskkond on meeldiv ja sõbralik. Tööpäeva alguses viivad poejuhataja või vanemteenindajad läbi lühikoosoleku teemal, mida peab päeva jooksul tegema, mis kollektiivi ees ootab ( kauba tulek, saatmine vms ), millised on müügieesmärgid ning seejärel jagatakse tööülesanded ja osakonnad (meeste;- naiste;- laste) töötajate vahel ära. Klienditeenindajad teenivad palka oma isikliku müügi pealt, mis peaks tõstma teeninduskvaliteeti ja müügikäivet. Teenindajad annavad endast rohkem, pingutavad, et klient
annaabi.ee 
