kinni. Tal polnud midagi kaotada ning lõpuks tasus see ikkagi ära. Tugev on inimene, kes suudab võimalusi ära kasutades enda eest seista ning hoolitseda. Iisaku kohta selgus, et ta on aus inimene, kes vaatas Ingeri puhul pigem iseloomujooni ning ei lasknud end naise välimusest heidutada. Asjade loomulik käik oli, et Ingerist kujuneb keegi, kes on enamat kui abiline talutööde juures. Tulemuseks olid kaks tervet poeglast Eleseus ja Siivert. Kui naine veel kolmandat korda rasestus, tundus õnn kestvat. See laps on üks peamisi põhjuseid, miks võib arutleda selle üle, kas Inger oli tugev inimene. Maimuke sündis, kui Inger oli parasjagu üksi. Oma suureks hirmuks ning meelehärmiks oli laps samasuguse puudega nagu ta ise jänesemokaga. Kartuses, et tütart tabavad kannatused, mille oli läbi elanud ka Inger, tappis ta vastsündinu
Selleks pidi Helvi ise palju õppima ja tundideks ette valmistuma. Suve teisel poolel oli Helvil võimalus koos ETKVL-i rahvaga osa võtta viie päevasest ekskursioonist Leedu-Läti-Kaliningrad. Sõit toimus veoautoga. Autojuhiks oli Helvi kaasa Elmar Laas. 1955/56 õppeaasta õpetas Helvi V-VII klassides. Õppetöös kasutas ta enamasti näitlikke vahendeid ja frontaalselt tööd. Ta juhendas 6B klassi. Klassis oli 26 õpilast: 12 tütarlast ja 14 poeglast. Klass oli distsiplineeritud ja aktiivne. Aktiivsuse eesotsas oli klassi parim õpilane Toom Õunapuu, kes on hetkel eesti keele professor. Õpilased olid iseseisvad. Nii jätkus Helvi töö Põltsamaa Keskkoolis. 10 4.4. Mälestused koolielust Kui Helvi meenutab koolielu, meenuvad talle mitmed ilusad sündmused: uute koolihoonete avamine, tarkusepäev, viimane koolipäev, õpetajate juubelid, Helvi 50. juubel, mida pidasid
On sõuke moed, et kellel pailu lapsi on ja änam äi taheta saaja, siis pandakse viimasele isa nimi, siis äi pidada änam olema.(Ibid) Nähtavasti on sama eesmärki silmas peetud ka siis, kui öeldakse, et isa või ema annab oma nime kolmandale või viimasele lapsele. (Ibid) Ühe kirjapaneku järgi on vanema nime andmisel hoopis eriline mõte: Kui perekonnas järjekorras kolm last ühte sorti, nimelt kolm poeglast, ja kui igatsetakse selle järele tütart, siis tuleb kolmandal pojal isa nimi panna, siis võib kohe tütart loota. Sama viisi tuleb teha, kui on lapsed enamiste tütred ja kui igatsetakse poega, tuleb kolmandal tütrel ema nimi panna. Siis võib kohe poega loota. (Ibid) Seega on lastele nimesid pandud põhiliselt lähimate sugulaste järgi, mistõttu samad nimed on tihti kordunud põlvest põlve. Leidub siiski ka üks vastandliku sisuga pärimusteade:
annaabi.ee 
