(vihmaperioodil), aprillist septembrini (kuival perioodil) aga vaid 14,5%. Tiinus kestab 361-390, enamasti 370 päeva. Juba 10-15 minutit pärast sündi tõuseb varss jalule, 20 minuti pärast teeb esimesi samme, veel 10-15 minuti möödudes läbib märgatavaid vahemaid, 45 minutit pärast sündi aga suudab juba hüpata. Harilikult ei luba mära esimestel päevadel pärast sündi kedagi pojale lähemale kui kolm meetrit. Juhttäkk hoidub tavaliselt poegiva emaslooma lähedusse ja kaitseb teda vajaduse korral. Kui vastsündinut ähvardab oht (kõige sagedamini võivad teda ohustada hüäänid, kes hulguvad ringi kabjliste ja sõraliste vastsündinud poegi otsides), peitub mära koos varsaga tabuuni keskele ja kõik selle liikmed võtavad osa tema kaitsmisest, kihutades kiskja minema. Märal sünnib poeg tavaliselt iga 2-3 aasta järel, kuid 15% emastest poegib igal aastal. Märad on sigimisvõimelised kuni 15.-18. eluaastani.
PÄRAMISED väljuvad emisel tavaliselt 0,5 3 tunni jooksul pärast viimase põrsa sündimist, osa päramisi aga juba mõne põrsa sündimise järel. Päramiste peetust esineb emisel harvemini kui lehmal. Peetuse korral süstitakse oksütotsiini. Tuleb jälgida, et päramised väljuksid sama päeval. POEGIMISTE LÕPPEDES vahetatakse allapanu, puhastatakse emise tagakeha ja udar. PESAKONDADE ÜHTLUSTAMISEKS sobiad kõige paremini samaaegselt (sama päeval) poegiva emise põrsad. Enne uuele emisele allapanemist tuleks lõhna segada, selleks asteada põrsad kõik koos kasti, määrida neid ema uriiniga kokku jm. 32. Põrsaste varajane võõrutamine ( emiste kasutamise efektiivsus, põrsaste kasvupotentsiaal ja selle realiseerimisega kaasnevad probleemid ). PÕRSASTE VÕÕRUTAMINE Majanduslikult on tulus võõrutada varakult ( 4-nädalaselt), sest siis: 1. Saab intensiivselt kasutada emiseid; 2. Toota emise kohta aastas rohkem põrsaid; 3
annaabi.ee 
