interaktsioon 2) muutlik; 3) majandusliku väärtusega. · R näitab, kui suure tõenäosusega saadakse korduval mõõtmisel sama tulemus. · Enamik jõudlusnäitajaid võimaldavad seda, kehamass, piimatoodang, munamass jpm. · Korduvus arvutatakse analoogselt päritavusega, kusjuures korduvuse tase on päritavuse piirmääraks, mis tähendab, et R>h2. 54. funktsionaalsed tunnused Somaatiliste rakkude arv' Sigivus Poegimiskergus Lüpsikiirus Kasutusiga 55. tunnuste majanduslikud kaalud 56. valiku põhiparameetrid Valiku parameetrite all mõistetakse näitajaid, mille alusel on võimalik prognoosida valikuedu või mõjutada valikuprotsessi. 1. Päritavus - mida suurem on h2, seda suurem on eelis valikuedule. Kui tunnus pole päritav, pole mõtekas seda võtta valikutunnuseks, kuna vanemate valikuga saavutatu ei kandu edasi järglastele.
4.3. Suunav valik. Suunav valik on enamkasutatav valikumeetod. Suunava valiku korral jäetakse aretusrühma äärmuslike fenotüübiväärtustega loomad. Valikusuund sõltub sellest, millise äärmusega on tegemist (+ või -). Selle valikumeetodi korral on tunnuse keskmine fenotüübiväärtus järglastel erinev võrreldes vanempõlvkonna sama tunnuse fenotüübiväärtusega. 54. Funktsionaalsed tunnused somaatiliste rakkude arv (SRA)- SSAV; sigivus; poegimiskergus; lüpsikiirus; kasutusiga; jt 55. Tunnuste majanduslikud kaalud Piimaveiste hindamisel : SPAV (suhteline piimajõudluse aretusväärtus) 50%; SVAV (suhteline välimiku aretusväärtus) 25%; SSAV (suhteline somaatiliste rakkude aretusväärtus) 25%; SKAV (suhteline koguaretusväärtuses) 100% seatõugude hindamisel: pekipaksus 84%; lihassilm 2%; massi-iive 14% 56. Valiku põhiparameetrid Valikutunnusteks sobivad need tunnused, millised vastavad järgmistele tingimustele: