Pühadused on kuulutatud naeruväärseks ja kõlbmatuks. Tunded on tõsised ning tegelikkusetaju on kadunud, kerkima on hakanud poliitika. ,,Sellal kui süveneb korruptsioon,/ kerkib ju võikana, küsimata keelust,/ suurlinna dzunglite mürgisest neelust/ verine päike- Revolutsioon."(,,Dies irae"). Rahvas oleks nagu jäetud teadmatusse ning aeg on jätnud inimesed tukkuma. Vaikus on vallanud inimesi: ,,Unerohtu vist keegi sääl jagab,/ mis leevendab iga krambi,/ sest kogu poeetkond magab/ ümber kustunud lambi."(,,Dies irae"). Kuid selg lüüakse sirgu ning leitakse, et peab päästma, mis päästa annab ja ei tohi alla vanduda. ,,Ei! Kõhklejad kõik üle parda/ ja kindlamalt pihku tüür!" Palju räägitakse surmast, leinast ja pimedusest. Pimeduses, öös, on midagi salapärast. Lihtne on ennast kaotada süngusesse ning väljuda sealt justkui ei tahakski. ,,Ja kes kord öösse otsima jäi venda,/ see kergelt kaotab käest veel iseenda."(,,Öö").
15 ja kohvi juurde saia. 9 Kas minna gangsteriks või vapsiks või seada kaela ümber nöör? On ammu vahetatud napsiks mu saapad, kuub ja padjapöör. Mu hingeõilsusega tülli on sööstnud nälg ja maokatarr. Kes luua nüüd veel võib idülli, naiivne pühak on või narr. 10 Pilvi all iga vares ju kraaksub aegade lõppu, kuid Eesti luuletares pole kuulda ei kippu-kõppu. Unerohtu vist keegi sääl jagab, mis leevendab iga krambi, sest kogu poeetkond magab ümber kustunud lambi. 11 Kui pühvlikari, kes ruttamas joomale - nii paiskub hulkade jõõr. Koomale tõmbub äikesepilvede sõõr. Piksevarrastada viimne kui maja! Sest igas pätis ja pükstepressijas võib äkki ärgata Lunastaja - Messias! 12 Hädalipp kas vinnata varda või alandlik selga küür? Ei! Kõhklejad kõik üle parda ja kindlamalt pihku tüür! Trotsides katastroofi tormipuskarit rüüpab laev. Meie kohus on sundida saledasse stroofi elementide pime raev