– Harf, lüürad, rebapp, lauto, kinnor (lüüra eelkäija), vina 2.Antiikaeg Arvatakse, et sõna muusika on tulnud sõnast musike – muusade kunst muusade kaitsjaks oli Zeusi poeg Apollon. 1. arhailne (vanaaegne) 8. saj -6.saj eKs 2. Klassikaline 5.saj- 330 eKs kahte esimest perioodi iseloomustab see, et muusika ei olnud oma ette kunstiliik 3. Hellenismi ajajärg 330.a. -146.a. Eks 4. Rooma võimu ajajärk 395 pKs Antiik Kreekas oli muusika seotud poeesiga, sõnaga. Sõnade pikkusest tulenes muusika rütm.Eriline roll omistati noorsoo kõlbelisel ja esteetilisel kasvatusel. Muusikud olid erilisel kaitse all, isegi arvati, et nad on jumalate asendajad maapeal. Kolm tähtsamat joont: a) sünkonoristlikust, muusika oli soetud teiste kunstidega- poeesidega, tantsuga, vehklemisega, luuletuste lugemisega jne. b) ühe häälne c)usurituaalidega oli seotud Keelpillidest kasutati lüürat,kitaarat Puhkpillidest aulost(pidudes,sõdades)
muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. · Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. · Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. · Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. · Kreeka muusika on lahutamatult seotud poeesiga ja see määrab ka vanakreeka muusika omapära. · Kreeka muusika põhialuseks on rütm. · Rütm lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. · Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. · Meloodia elemendiks on sõna ja harmonia harmoonia ei ole kreeklaste jaoks mitte kooskõla, vaid helide järgnevus. · Muusika oli tihedalt seotud poeesiaga · Tekkisid uued kunstivormid: komöödia, tragöödia · Armastatud pillideks said: aulos, lüüra, forminks, barbiton, kitara.
annaabi.ee 
