veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia – meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia – hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid. Seepärast pidid kõik vabad kodanikud muusikat õppima, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani
veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid. Seepärast pidid kõik vabad kodanikud muusikat õppima, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani
Rummo v Kaplinski on kuidagi varasemad kui Runnel. Samas sünniaastad jne on Runnel vanem kui Kaplinski. Küsimus selles, kui pikk hoovõtt on. Kui palju läheb aega väljakujunemiseks. Kui spekuleerida "kõrge" ja "madala" kirjandusega, siis Alliksaar alustab klassikalisest kõrgusest, klassikaline kõrgstiil, jääb sinna kõrgustesse, aga need muutuvad radikaalselt, seal lõpetab 60ndatel. Rummo alustab klassikalisest kõrgusest, aga siis toimub argisus publitsistikas, mida kõrge poeesiana ei tajutud. Kaplinski alustab klassikalisest kõrgusest, tuleb argisus, tajume kõrgusest, et keegi lendab maale lähemale. Rummo ja Kaplinski näitel on see vabavärsi tulekut. Runneli puhul midagi muud. Runneli ja Üdi puhul ei alusta madalusest (poolmadalalt) aga see tähendab, et kasutavad mingil määral klassikalist vormikeelt, aga nad on algusest peale selle vormikeele rakendanud mingite maalähedaste nähtudega. Runnelil on tugev kokkupuude lorilaulu stiiliga
annaabi.ee 
