Idee oli uudne ja huvitav: nii hakkasidki pidustustel, pulmades, varrudel aga ka matustel kõlama eestikeelsed värsid. Paraku ei jõudnud need pärisrahva kuuldekaugusesse. 1630. aastate keskel muutus pulmalau l- epitalaamionid härrasrahva pidusaalides ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640) Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad, moodustades poeesiahuviliste nn lemburiseltsi. R. Brocmann (1609-1647) P. Flemingi sõber. Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor. Tema säilinud juhuluuletustest on tuntuim pulmalaul pealkirjaga ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij peoticas compositum" - ,,Opitzi poeetikareeglite järgi koostatud eestikeelne laul aleksandriinis". Juhuluuletajate seas tõuseb esile Käsu Hansu kaebelaul. Teos peegeldab Vene valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemist on Puhja köstri ja
taga vastavasisulisi laule laulda. Renessansist alates levisid pulmalaulud kõikjal Euroopas ning Saksamaa vahendusel jõudsid ka Eestisse, eeskätt Tallinna. 1630.aastate keskel muutus pulmalaul härrasrahva pidusaalides ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640) Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad, moodustades poeesiahuviliste nn lamburiseltsi. P. Fleming oli pulmalaulude innukas viljeleja ning ka teiste õhutaja. Rahvavalgustuslik proosa Märksa enam kui luulet mõjutasid valgustusideed meie jutukirjandust. Ratsionaalne elutunnetus otsib väljundit ikka proosas, emotsionaalne aga eelistab luulet. Siinsed pärisorjalikud olud lausa sundisid Saksamaa ülikoolides hariduse saanud kirikuõpetajaid, teadlasi, publitsiste ja teise haritlasi kriitilis-analüüsivatele mõtteavaldustele, parandamaks
annaabi.ee 
