koori laulma Schilleri oodi "Rõõmule". Et sümfoonia arenes pikkuse ja keerukuse suunas, kirjutasid hilisemad heliloojad neid aina vähem ja vähem. Kui Haydn lõi 104 ja Mozart 41 sümfooniat, siis Beethoveni üheksast sümfooniast rohkem suutsid kirja panna vaid vähesed hilisematest heliloojatest. Berlioz astus julge sammu edasi, viies oma "Fantastilise sümfooniaga" sümfooniazanrisse julgustava alge. Siit jäi vaid lühike samm sümfooniliste poeemideni. Suurima mahu saavutas sümfoonia Mahleri loomingus, seda nii pikkuselt kui mängijate arvult. Enamik Mahleri teostest kestab tublisti üle tunni. Vastukaaluks sellisele ülepakkumisele püüdis Sibelius sümfooniasse jätta vaid olulisema. 1924. aastal loodud VII sümfoonias on ta juba kõik neli klassikalise sümfoonia osa põiminud üheks heliliseks tervikuks. Hilisemad heliloojad on sageli eelistanud oma ideede teostamisel sümfooniat kui väga paindlikku zanri.
Aastal 1980 kirjutas Lehte Hainsalu alla 40 kirjale. Aastatel 19901992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, sotsiaalkomisjoni esimees, samuti Põhiseaduse Assamblee kodanike põhiõiguste toimkonna aseesimees. Lehte Hainsalu oli nende 69 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme hulgas, kes 20. augustil 1991 hääletasid "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" poolt. Kirjanikuna on Lehte Hainsalu väga mitmekülgne. Tema loomingus on luulet (alates lastevärssidest kuni poeemideni), romaane, jutustusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Tema lasteraamatud on sageli humoristlikud nagu näiteks luulekogu "Kui ma ükskord", aga ka harivad ("Vanasõnamäng"). Tal on endal kolm last, kelle lapsepõlve kirjeldab raamat "Suur vend Mati ja väike õde Kati" ja oma üheteistkümnele lapselapsele on ta igale ühele pühendanud ühe lasteraamatu. Need on toredaks lugemiseks ka täiskasvanutele. Proosas on kõrvuti jutustused erinevas vanuses tavaliste inimeste elust ja
annaabi.ee 
