seni. Byron püüdis üldistada kohe oma kaasaja probleeme üldistada ja oma loomingusse lisada. Poeemis on põimitud iseenda läbielamised, sündmused ja isikliku elu intiimseid seiku ja armuelamusi. Poeemis ülistab ta hispaania talupoegade kangelaslikkust ja uhket mehisust sõjas Prantsuse vägede vastu. Samas vahelduvad lahingu kirjeldused piltidega hispaania naiste välimuse ja vaimu kauniduse kiitmisega. Byroni paelub hispaania juures see, et seal ta tunnetas vabaduse iha. Poeema Kreeka peatükki läbiv motiiv on kaasaelamine Kreeka rahvale kes oli Türgi ülemvõimu all. Poeet meenutab Kreeklaste minevikku, iidset kultuuri ja samas seostab ta oma isiklikud mälestused külastatud paikade näol muistsete müütide näol. Selles peatükis annab Byron mõista, et ta usub Kreeka rahva vabasse tulevikku aga samas ütleb ta välja ka selle, et iga rahvas peab oma vabaduse ise kätte võitlema.
kaastunnet, ei lase end murda, ei loobu võitlemast, ehkki mõistab olukorra lootusetust. L kujutelmade lemmikkangelastex on deemon, langenud ingel, kes tõstab mässu kõikvõimsa jumala vastu. Tema varase luule kangelane on kahepalgeline: hing püüdleb trotsiva vabaduse poole, elu aga hiab orjaahelais. Varase loomingu tuntuim luuletus "Puri": priius ja vangipõli, mässumeel ja sunnitud rahu. Kirjutas alguses ka romantilisi poeema ja näidendeid. Loomingus toimusid muutused aastatel `35'37: lõpetas siis Kaardiväekooli ja läx husaari polku, kus ta muutus ülbex ohvitserix, samas luules hakkas romantismi täiendama terane tähelepanelikkus ümbritseva elu vastu. 1835 draama "Maskeraad" I vaatus Mängupõrgus mängib noor vürst Zvezdits maha kogu oma vara. Nähes meeleheites meest, haarab Arbeninit kaastunne, ta istub tema asemel kaardilauda ja võidab raha tagasi. Sõidavad
annaabi.ee 
