Väga vana rekord 1981.aastal joostud Budapestis ajaga 7.48.Ta on saanud 10 000 m jooksus universiaadil kulla (1981), MK-l 6. (1981) ja EM-il 15. koha (1982), NL-i rahvaste spartakiaadil hõbeda (1983). Tulnud 197987 kesk- ja pikamaa- ning murdmaajooksus 20 korda Eesti meistriks.Aastast 1979 kuni 1988 on võistnud kõik Eestimeistrivõistlused. (Spordiinfo 2013) 5000m ja 10000m rekordid kuuluvad Enn Sellikule.1976.aastal Podolskis jooksis ta 5000m ajaga 13.17, mis siiani kehtiv Eesti rekord.10000m jooksis 1978.aastal Prahas ajaga 27.40. (Wikipedia 2013) ,,Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas.3000m takistusjooksus on Eesti rekord Ilmar Ruusi nimel.1971. aastal 31. juunil jooksis ta Moskvas aja 8.29, mis on siiani kehtiv Eesti rekord." (Wikipedia 2013)
4) riikliku tegevuse valdkondade lõikes eripäraks võimas ametkondlike arhiivide võrk (mis ei ole ühtses riiklikus süsteemis). Ametkondlikud: sõjaajaloo arhiiv; kaitseministeeriumi arhiiv; sõjalaevastiku keskarhiiv; siseministeeriumi arhiiv; rahvamajanduse keskarhiiv jne. Ametkondlike arhiivide süsteem oli salajane ja võimas, eriti NLKP arhiiv, s.h Poliitbüroo materjalid. Rohked keelud. Veel Kaitseministeeriumi arhiiv Podolskis, Siseministeeriumi arhiiv (GuLAG), geoloogia arhiiv (geoloogilise sisuga materjalid) jt. 5) Dokumendi valmistamise viisist ja tehnoloogiast lähtuv jaotus tehnilise dokumentatsiooni riiklik keskarhiiv, fono- ja filmiarhiiv. 6) kehtis arhiivifondi jagamatuse printsiip .Säilitamise-arvestamise üksuseks on arhiivifond. See on dokumentide kogum, mis on tekkinud ühe asutuse, organisatsiooni või üksikisiku tegevuse tulemusena. Eesti arhiivinduse eellugu.
annaabi.ee 
