Heinamaad oli 13.-15. Sajandil osalt ühiskasutuse, osalt üksikperede vahel ära jaotatud samal printsiibil nagu põlludki. Ühiskasutuses olevaid heinamaid niideti ühiselt, saak jagati vastavalt talude suurusele. Karjamaad ja metsad olid jätkuvalt küla ühiskasutuses. Kõige arvukama talurahvarühma moodustasid adratalupojad (nimetus sellest, et nende talude põldude suurusi hinnati adramaades). Adratalude kõrval esines veel üksjalgade, vabadike, pobulite jh vähese maaga talupidamisi. 6. Rootsiaegsed maamõõdu- ja -hindamistööd. (lk 50) Maamõõdutööd. 17..saj olid murranguks maakorraldustööde arengus, kuna selle sisu täienes kaardimaterjali laialdase kasutamise ja maade hindamisega. Mensuli leiutamine ja kasutuselevõtt koos astrolaabiga andis võimaluse laialdaseks mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. Eesti territooriumi minek Rootsi riigi koosseisu mõjus soodsalt 6
Suurmaavaldajad absentee korras valitsesid kirja teel, kogu kirjavahetus on säilinud. Oma suva järgi toimuvat mõisvalitsejat ei olnud. Venemaal ei olnud kõik teoorjuslikud tp . Isegi mõned andmed ütlevad et 1861 a suurem osa tp ei olnud enam isegi mitte põllumaj. Venemaal palju muud rahvast, kes ei olnud otseselt t võiv teoorjuslikud pärisorjad. Eraldiseltskonna moodustas teenistusrahvas mõisateenijad ( Dvorovnõe ljudi). 7 %. Samas oli suur pobulite osakaal ( maata tp). Sageli olid nad maata j aotsisid teenistust sulastena ja hooajatöölistena. Burlakk oli väga levinud teenistuse saamise koht Põhiline funktsioon parvesid või laevasi dkallast mööda vedada, enamasti just vastuvoolu. Burlakki rakendid olid 4- 100 artelli moodustda, olenes laeva suurusest. Hooajatöö, tegutsesid sügisel ja kevadel+ suvel. Paljud maata tp ja prisorje oli hõivatud