LAVAHÜPNOOS Referaat Koostaja: Kristiina Maremäe Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2009 2 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................4 Lavahüpnotiseerija......................................................................................................... 6 Lavahüpnotiseerijad enne ja nüüd..................................................................................7 Dr Flint.......................................................................................................................7 Terry Stokes............................................................................................................... 7 Kokkuvõte ...
inimesi kasutab just hüpnoosi oma hirmudest üle saamisel. Üheks tehnikaks, mida kasutatakse, on patsiendi hirmuga vastandamine. Hüpnootilise transi ajal palutakse patsiendil kujutada oma hirmu objekti ohutul kaugusel. Mitmete seansside jooksul palutakse hüpnotiseeritaval kujutada hirmuobjekti järjest lähemal, kuni hirm kaob. Teiseks lähenemismeetodiks on patsiendi viimine aega, mil foobia välja kujunes. Tihtipeale on foobia põhjuseks varasemas eas kogetud sündmus. Hüpnotiseerija eesmärgiks on viia inimene tagasi aega, mil foobia ei olnud veel välja kujunenud ning lasta tal tunda, kuidas ta tundis end ilma foobiata. Seda tunnet kasutatakse foobia asendamiseks. Samu hüpnoosimeetodeid kasutatakse teiste seisundite ravimiks. Nende hulgas võivad olla paanikahäired, posttraumaatiline stress või obsessiiv-kompulsiivne häire (Streeter 2006: 66-67). 1.5.3. Meditsiinilised rakendused Ammustest aegadest on hüpnoosi kasutatud protseduurides patsientide rahustamiseks
on leitud, et selline situatsioon pole alati ebameeldiv. Näiteks pakkus see mõningatele inimestele rahuldust, kuna ta andis võimaluse aega maha võtta. Peale selle aitab see vähendada kehakaalu, loobuda suitstamisest ja alandada pikaks ajaks vererõhku. Hüpnoos Hüpnoos on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele.Seda on nimetatud ka kui avasilmi unenägemiseks. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Iga inimene on vähemalt kaks korda ööpäevas hüpnoosiseisundis - vahetult enne uinumist ja vahetult enne ärkamist. Meie aju õpib mõnikord olude sunnil tahtmatult valesti ent hüpnoosi abil võime teda õpetada teisiti töötama. Hüpnoos ei tekita kõrvalmõjusid nagu neid võib tekkida erinevate ravimite kasutamisel. Hüpnoosist on abi leidnud paljud inimesed, keda tavameditsiin aidata ei ole suutnud.
annaabi.ee 
