Kasut peamiselt selliste elementide töö juhtimiseks, mis nõuavad sujuvaid lülitusi. Koostusse kuuluvad 1. Kompressor, mis käitatakse primaarselt jõuallikalt 2. Kaitseklapp, mis reguleeritakse nõutavale survele süsteemis 3. Manomeeter, mis näitab rõhku süsteemis 4. Resiiver, millesse kogutakse vastaval rõhul olev suruõhu varu 5. Pneumojagaja, mille ül on suunata suruõhk juhitavasse jõuseadmesse ja see tööle rakendada 6. Pneumosilinder 7. Membraan-pneumokamber. Eelised on sujuv lülitus, võimalus energia akumuleerimiseks resiivrisse, madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtsam hooldada, lekkimise korral ei saasta keskkonda. Puudusteks on elementide suured gabariidid, töö ebatäpsus ja reageerimise aeglus lülituse alguses, külmumise oht tänu kondensvee tekkimisele. 23. Kombineeritud juhtimissüsteemid. Muutunud kaasaegsete masinate juhtimissüsteemide igapäevaseks tüübiks
pidurisüsteemiga. Esimesed pidurid on ühendatud esimese süsteemi ja tagumised teisega. Pidurisüsteemis on rõhuakud hüdrosurve akumuleerimiseks. Pidurdamise ajal suunatakse surve rõhuakudest pidurpedaali klapi kaudu pidurisilindritesse. Kui mootor seisab, piisab rõhuakude survest vähemalt kuue täiskoormusel pidurduse jaoks. Varupidurisüsteem (lisavarustuses) Kabiinis asuvad pidurilülitit kasutatakse teise pidurisüsteemi juhtimiseks solenoidklapi kaudu. Pneumoajam 1- pneumokamber 2- pidurikraan (juhib õhuliikumist pidurikambritesse ja pidurikambritest välisõhku) 3 ja 5 – rõhuregulaatorid (kontrollivad süsteemi õhurõhku, 3 kontrollib balloonis, 5 kompressoris) 4- õhuballoon (hoiab õhu tagavara) 6- kompressor (toodab suruõhku) 7- õhupuhasti (puhastab õhku) Seisupidur Seisupidur on vedrujõul töötav trummelpidur või ketaspidur, nn. kardaanipidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t