Joonis 1.1 Pneumojaotite näited: 1) pneumaatiline lõpulüliti, 2) rullikuga juhitav pneumojaoti, 3) kangiga juhitav pneumojaoti, 4) trossiga juhitav pneumojaoti, 5) elektriliselt juhitav pneumojaoti 5 2. PNEUMOJAOTITE ASENDID JA TINGMÄRGID 2.1. Pneumaatilised asendid Pneumojaotitel on kaks erinevat asendit, nullasend ning lähteasend. Nullasendiks nimetatakse (nt vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui jaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumaatikaskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja millest algab seadme töötsükkel. Liiteid kujutatakse lähteasendist. Pneumojaoti sisemisi liiteid kujutatakse punkti kanalite ühenduskohas 2.2. Pneumojaotitel kasutatavad tingmärgid ja tähistus
b. A-täht- kolmnurkkäivitus; B – otsevõrkkäivitus; C- käivitus sujuvkäivitiga c. A-käivitus sujuvkäivitiga; B – täht- kolmnurkkäivitus; C- otsevõrkkäivitus Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: A-otsevõrkkäivitus; B – täht- kolmnurkkäivitus; C- käivitus sujuvkäivitiga Küsimus 58 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis juhtimismeetodit kasutatakse järgneval pneumojaotil? Valige üks: a. Pneumaatiline kombineeritud mehaaniline b. Pedaal, veruga tagastuv c. Kahe mähisega, kaudne juhtimine võimendusega (käsijuhtimise võimalus) d. Elektriline Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Kahe mähisega, kaudne juhtimine võimendusega (käsijuhtimise võimalus) Küsimus 59 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
3. Reduktsiooniklapid 4. Sulgurklapid 5. Taimerid 6. Rõhutundlikud elemendid 7. Sammjuhtimismoodulid 8. jne. 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes. 6.2.1 Pneumojaotite tingmärgid Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu pnumojaoti ehitus, vaid ainult nende poolt täidetav funktsioon. Nullasendiks nimetatakse (nt. vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumojaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millisesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumoskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja millest algab pneumoseadme töötsükkel. 57 6.2.2 Pneumojaoti avade tähistus Selleks, et määratleda pneumojaoti avasid, kasutatakse järgnevaid avade tähistussüsteeme:
3. Reduktsiooniklapid 4. Sulgurklapid 5. Taimerid 6. Rõhutundlikud elemendid 7. Sammjuhtimismoodulid 8. jne. 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes. 6.2.1 Pneumojaotite tingmärgid Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu pnumojaoti ehitus, vaid ainult nende poolt täidetav funktsioon. Nullasendiks nimetatakse (nt. vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumojaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millisesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumoskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja millest algab pneumoseadme töötsükkel. 57 6.2.2 Pneumojaoti avade tähistus Selleks, et määratleda pneumojaoti avasid, kasutatakse järgnevaid avade tähistussüsteeme:
annaabi.ee 
