Kõige N- poolsemad mangroovide kasvualad on Punase meres ja Pärsia lahes, Bermudal ja Mauritanias. Kõige S- poolsem on Austraalias, Victorias, kus esineb vaid üks liik Avicenna marina. Mangroovid on kohastunud eluks kõrge soolsusega või riimvees tänu oma tugijuurtele, (mis toimivad filtrina, ei lase omastada üleliigset soola) ja lehtedele, milles on spets. soolanäärmed, kuhu eraldub ja millest eemaldub üleliigne sool. Tugijuured ankurdavad taime, neis leiduvad pneumatofoorid võimaldavad gaaside vahetust settesse mattunud juurtest, paljudel on ujuvad seemned ja viljad. Mangroovide tugijuurte peal ja ümber on rohkesti punavetikaid, kuna mudasel põhjal kasvab rohevetikas Caulerpa . Punavetikad on tihti tugevasti lubjastunud. b)Korallrifid e. korallrahud (coral reef ) esinevad laiustel 30N kuni 30 S, puuduvad ühes neljast alamregioonis W- Aafrikas. Ulatuvad kuni 50-70 m sügavusele. Korallidele kaasnevad vetikad, mis enamasti on
Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides kasvab palju taimeliike. Mitmed neist on iseloomulikud üksnes mangroovidele. Mangroovide kaitse on tähtis, sest nad kaitsevad rannikut erosiooni eest ning on elupaigaks paljudele liikidele. Mangroovi peetakse bioomide hulka kuuluvaks. Padur on soojalembeliste taimedega madal rannikuala?*** Vesi on kõigis organismides ning kõik keemilised protsessid toimuvad vesikeskkonnas. Vee
annaabi.ee 
