asunud. Seetõttu kasutati empiirilisel teel saadud ravimeid paralleelselt maagiliste rituaalidega. Ravim pidi olema võimalikult halva lõhna ja maitsega, mis kurjad vaimud eemale peletaks. Egiptuses valitses kujutlus neljast maailmaelemendist veest, maast, õhust ja tulest. Seoses sellega tekkis õpetus neljast vedelikust, millest koosneb inimkeha ning millest sõltub tema tervis ja haigus. Kõrvuti selle teooriaga tekkis õpetus pneumast õhus leiduvast peamisest nähtamatust ja keerulisest ainest, mis sissehingamisel satub kopsudesse, sealt südamesse ja mööda artereid voolab kogu kehasse laiali. Haiguse korral muutusid vere ja pneuma omaduse. Nende kujutlustega oli määratud ka ravi. Ravimine pidi organismist "halva vere" välja viima. Röhitsust, mis tõi välja rikutud õhu peeti kasulikuks. Egiptuse arstid kasutasid klüsme raviks ja soolestiku puhastamiseks
(tegelikult võiab sulgi ja hangib selleks rasva spetsiaalsest sabal asuvast näärmest). Egiptlased on sissejuhatus neile filosoofiatele, millised näevad kogu universumis, siis ka organismis, aset leidvaid protsesse kui võitlust maailmaelementide vahel. Egiptlaste jaoks olid elementideks vesi, maa, õhk ja tuli. Neil omakorda põhines neli kehavedelikku, millised oleksid pidanud korraldama asju organismis. Egiptlased kujundasid ka õpetuse atmosfääris leiduvast ainest, nn pneumast, mis sissehingamisel satub organismi ning ajab vahekorra nelja elemendi vahel veelgi keerulisemaks. Ravimine oli eelnevast lähtuvalt seega organismis tasakaalu otsimine. MEDITSIINIKUTSED Meditsiini ja arstikutse arengu seisukohalt on egiptlaste puhul olulised mõned märksõnad. Kõigepealt tuleb märkida, et Egiptuses jõudsid arstikunsti viljelejad teatava spetsialiseerumiseni. Räägitakse kirurgidest (sj silma- ja hambaarstidest) ja sisearstidest