RASKUSKIIRENDUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD 12/22 Juhendaja: Karli Klaas Tallinn 2017 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtja (............................................), mõõtelint, fotoväravaga ühendatud taimer (........................ ......................................) Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T, mille jooksul antud pendel sooritab ühe täisvõnke, avaldub järgmiselt: T =2 l g kus l pendli pikkus (m), g raskuskiirendus (m/s²). Valem kehtib ...
kui lim = 0. opmatult kasvavaks, kui lim || = . Muutuvat suurust nimetatakse l~ L~opmatult kahanevate ja kasvavate suuruste vahel eksisteerib lihtne seos. Nimelt on nad teineteise p¨o¨ordarvud. Kehtib j¨argmine v¨aide. 30 Teoreem 2.1. Suurus on l~ opmatult kahanev siis ja ainult siis, kui suurus 1 on l~ o pmatult kasvav. 1 T~oestus. T~ oestame ainult selle v¨ aite esimese poole, so: kui on l~ opmatult kahanev, siis 1 on l~opmatult kasvav. Vastupidine v¨ aide (kui on l~ opmatult kasvav, siis on l~ opmatult kahanev) t~ oestatakse analoogiliselt. Niisiis olgu l~ opmatult kahanev, st 0
kui lim = 0. Muutuvat suurust nimetatakse l~ opmatult kasvavaks, kui lim || = . L~opmatult kahanevate ja kasvavate suuruste vahel eksisteerib lihtne seos. Nimelt on nad teineteise p¨o¨ordarvud. Kehtib j¨argmine v¨aide. 30 Teoreem 2.1. Suurus on l~ opmatult kahanev siis ja ainult siis, kui suurus 1 on l~ o pmatult kasvav. 1 T~oestus. T~ oestame ainult selle v¨ aite esimese poole, so: kui on l~ opmatult kahanev, siis 1 on l~opmatult kasvav. Vastupidine v¨ aide (kui on l~ opmatult kasvav, siis on l~ opmatult kahanev) t~ oestatakse analoogiliselt.